Artiklid

Kuidas kasvatada Eesti lühikeses suves viinamarju? Kogenud kohalik viinamarjakasvataja Aili Kivistik teab: vaatad taimele otsa ja mõtled, mida ta tahab.

Harjumaal Kose vallas Roogoja talus on viinamarju kasvatatud alates 1955. aastast, praegu toimetavad viinamäel Aili Kivistik ja poeg Taavi. Aili kasvuhoones on katsetustes üle saja viinamarjasordi ja sortiment muutub pidevalt. Ta on kollektsionäär ja sordiarendaja, väikestviisi ka sordiaretaja – otsib uusi sorte ja katsetab neid Eesti kliimas Harjumaal, siia sobivaid sorte müüb huvilistele või oskab kinnitada, millised sordid meil vastu ei pea. Aili kinnitusel on talu ühes Eesti külmimas kohas.

Näiteks talviti paneb Aili kasvuhoonesse termomeetri – ühe anduri pistab mulda ja teise jätab mõne oksa külge, nii teab ta öelda, millist temperatuuri taimed on välja kannatanud (või millise käes hukkunud). Kevadel, kui pungad juba puhkevad, on öökülmad siiski probleemiks ja siis võetakse appi igasugu nõiatempe, mida üleilmafoorumites teistelt kasvatajatelt õpitakse.

Kui Aililt küsida, kuidas viinapuid lõigata, kasta, hoida või katta, jätab ta kõik võimalused lahti: oleneb olukorrast. Rusikareegleid eriti ei ole ja tema ise lähtubki igast taimest eraldi: „Ma tean paljusid, kes ütlevad, et koolis nii ei õpetatud ja mina nii ei tee. Mina pole aiandust õppinud, vaatan taimele otsa ja mõtlen, mida ta tahab. Lihtsalt suhtlen põõsaga, jälgin, kuhu tal kobarad tulevad,” räägib perenaine oma viinapuude pidamise kogemusest. Ta kirub kaasaegset tõlkekirjandust, millest inimesed õppust võtavad – viimati saanud ta kuskilt raamatust teada, et mutt on taimetoiduline ja mügri putuktoiduline.

Miks nii hapud?

Tavaline häda on aga see, et raamatud räägivad Euroopa agrotehnikast, mille võtted meie kliimas ei toimi. Isegi mitte lähemate naabrite omad, on Aili leidnud: „Näiteks Poolas on lühike päev, õhtul kell seitse läheb pimedaks, meil on päev palju pikem. Osa sorte mängivad päeva pikkusega, nii et see, mis aretajad seal kirja on pannud, toimib siin hoopis teistmoodi.”

Isegi väikeses Eestis on kliima igas otsas erinev, nii et Lõuna-Eestisse ja Põhja-Eestisse sobivad täiesti erinevad viinapuusordid. Aili ei müü ühtki taime enne, kui on teada, kuhu see istutatakse: kuhu kanti ja kas avamaale, sooja müüri äärde või kasvuhoonesse. Igal kasvukohal on omad mured ja rõõmud, mida tuleb teada ja arvestada. Lõunasse saab anda ka mõne hiljem valmiva sordi, aga põhja pool ei jõua need suve jooksul küpseks saada.

„Ma kohtan laatadel igasugu ostjaid,” räägib Aili, kelle suvi möödubki istikukäruga laadalt laadale sõites. „Näiteks üks küsib, miks tema viinamarjad on hapud ja saaki vähe. Tuleb välja, et ta ostis Bauhofist istikud. Need on Euroopast toodud hilised sordid – kõik nad on mul käte vahelt läbi käinud,” räägib Aili ja soovitab pigem osta istikuid Eesti kasvatajatelt koos infoga – nemad juba teavad, kas sort sobib Narva või Võrru või ei lähe Eestis üldse.

„Teine ostja kurtis kord, et raamatus olid tema taime kohta antud normid, et üks põõsas annab kaks kilo marju, millest saab 750 ml veini, aga tema korjanud taimelt 16 pangetäit marju – milles viga?” naerab Aili. Kõige äärmuslikum aga on üks hiljuti laadal kohatud daam, kes tahtis küll viinapuuistikut osta, kuid polnud nõus selle eest hoolitsema – ei kastma, ei väetama, ei lõikama: „Ma istutan ta maha ja ta peab kasvama!” Aili on nördinud: „Ma ütlesin: „Vabandage väga, aga mina teile ei müü!” Ma kasvatan taime kaks aastat ja tema on nii nahaalne, et saaki tahab saada, aga hooldama ei hakka – no miks ma müün talle seda komposti jaoks?” Hiljem käinud daam laadal Aili minia juures sama nõudlikult roosiistikuid ostmas – ei hoolitse, aga ilu tahab küll. Aili seda ei mõista, sest tegu on elusolenditega ja näiteks lapsi ei soeta ju keegi nii, et rõõmu tahan, aga hoolitseda ei kavatse.

Saak augustist novembrini

Roogoja talus pakutakse külalistele esimesi marju augusti esimestel päevadel ning viimased sordid annavad saaki oktoobris-novembris, kui juba taimi talveks kinni kaetakse. Kui endale viinapuid valid, võta samuti mitu eri aegadel valmivad sorti, et marju jaguks pikemaks ajaks.

Aili kinnitab, et kui istutada õige viinapuusort õigesse kohta, siis suurt muret temaga polegi. Jääb ainult lõikamise vaev ja kes tomatit kasvatab, saab sellega hästi hakkama. Kes ei kasvata, neile siiski mõned õpetussõnad Aili Kivistikult, kel kogemust 1964. aastast.

Kevade esimene reegel – ära murra ühtki oksakest enne, kui esimene leht on lahti. See võib juhtuda ka alles jaanipäeval. Murdekohast hakkab mahla voolama, seda pidurdada ei saa ja taim jääb nõrgaks. Võib ka juhtuda, et viinapuu ei ärkagi talveunest – siis pole vaja kiirustada järeldusega, et taim läks välja, sest võib-olla ta hoopis jäi sisse. Magab aastakese ja ärkab järgmisel kevadel. Aili soovitab äratamiseks istutada unimütsi kõrvale konkurent, sest seda nad ei salli ja ärkavad siiski üles. Kui nii, võib kahe taime okstel lasta segamini kasvada.

Kevadiste öökülmade eest tuleb taimi kaitsta. Viljakobarad on esimeses pungas ja kui see viga saab, olgu miinuskraadi või rapsiva kattelooriga, on saak hukas. Külma võivad ära hoida näiteks taimede vahele tehtud lõkked ja suits või ka pihustatav veeaur – öökülm on laskuv külm ja aur ei lase külmal laskuda.

Kui oksale hakkavad kobarad külge tulema, siis pärast viimast kobarat tuleb köitraag – need tuleb ära näpistada. Aili on avastanud ka kena reegli 3–2–1: viimase marjakobara järel lase kasvada kolm lehte, seejärel näpista latv ära. Kui tuleb uus oksaroots, tee sama teise lehe järel ja järgmisel juba esimese lehe järel. Kui neid tuleb veel, näpista muudkui ära. Nii ei lase sa taimel panna ressurssi võsa kasvatamisele, vaid sunnid kasvatama viljakobaraid.

Augusti alguses võid taimel ladva ära murda: „See paneb oksa mõtlema – midagi juhtus, ma pean talvituma hakkama. Oksa kasv peatub ja ta hakkab talveks valmistuma,” räägib Aili. Esimeste öökülmadega puituvad taime noored oksad natuke ära – see on taimele teiseks märgiks, et tuleb kasvu pidurdada ja talv on tulekul. Enne suuri külmi tuleb nüüd need oksad ära lõigata, mis roheliseks jäid, puitunud pruun osa elab talve üle. „Mõni professor soovitab hoopis kõik vanad oksad ära lõigata ja noored jätta, aga need on haigusõrnad ja külmakartlikud,” räägib Aili. Vana oksakonts on tema kogemuste järgi hoopis tugevam ja tervem. Aili kinnitab, et see „vana konts” ajab kevadel jälle uued saagioksad välja.

Ettevaatust külmaga

Enne kui päris külmaks läheb, tuleb külmaõrn taim maapinnale lasta. Kui miinuskraadidega painutama hakkad, murdub viinapuu selle käigus ära. Talveks võiks mulla sisse väikse kraavi kaevata, taime sinna paigutada ja pisut mulda peale kuhjata. Kui muld nüüd ära külmub, ei saa ka närilised maitsvale väädile ligi. Päris külmakindlaid sorte ei pea talveks maha võtma ega katma – vähemalt mitte pärast esimesi eluaastaid. Noorte taimedega võiks seda siiski teha, sõltumata sordist. Aili kogemuse järgi ei pelga viinapuud niivõrd külma, kuivõrd märga külma. Kui Soomes talvituvad taimed lumekatte all, siis meil nii ei saa, kuna lumi tuleb ja sulab, tuleb ja sulab – ega isegi taha märja teki all magada.

Kuri turg ja tihe konkurents

Taimevahetus käib viinapuukasvatajate vahel üle maailma. Euroopaga on lihtne, aga iga pung, mis tuleb kolmandatest riikidest, peab Brüsselist eraldi heakskiidu saama. Aili Kivistik meenutab, et enne kui Eesti Euroopa Liiduga ühines, anti talle ministeeriumist teada: „Aili, mine ruttu Venemaale ja too, mis saad!” „Helistasin aprilli alguses Ukraina sõpradele: Saška ja Jurka, ma tulen! Otsige mulle varaseid külmakindlaid! Tahtsin neile ka sertifikaati saada, et kõik ametlik oleks, ja läksin Ukraina sanitaarasutuse pealiku juurde. Sain sealt portsu pabereid, templid peal, aga ikkagi soovitasid ametnikud piiril oksad ära peita – igaks juhuks,” meenutab Aili viimase hetke reisi uute sortide järele.

Viinamarjaoks – kuum kaup

Nüüd saab ta teistelt kasvatajatelt, näiteks Poolast, siin katsetamiseks nende sorte. Vastu saadab enda omi. Kuna Euroopas pidavat sortide vargused väga aktuaalne teema olema, läheb alati kirjake kaasa: „Tolko dlja vas – ainult teile.” Eriti, kui kasvataja on mõne päris oma sordi aretanud ja pole seda enda nimele ära registreerinud. See aga on kallis. Nii ei tihka Aili enda aretatud sorte käibele lastagi, eriti selliseid, millest saab häid veinimarju – see turg on Euroopas eriti kuri.

Kuidas sobitada kokku mitu elulõnga?

Taavi Kivistik

Taavi Kivistik, Roogoja aiandustalu

Maakodu

17. aprill 2015 14:30

Elulõngu oskuslikult kokku pannes saate aeda luua nurga, kus elulõngaõisi jätkub maikuust esimese lumeni.

Nähes mõnes aias uhkeid murusse istutatud või seinaääri kaunistavaid elulõngu, tekib paljudel tahtmine selle erakordse õiteiluga lähemalt tutvuda. Oma õiterohkuselt ületavad elulõngad ju isegi roose.

Parim viis tutvust sobitada on see, kui ostate mõne elulõngataime endalegi ja leiate neile koduaias esindusliku kasvukoha. Algul on istutatud taimeke väga habras. Kuid ka pärast paariaastast kasvatamist on mõni algaja elulõngasõber meie käest uurinud, mis ta valesti teeb. Oma aeda tahaks saada sama võimsaid elulõngu, kui on Roogoja talus.

Reklaam

Ilus tulemus mitme taimega

Võimalusi on mitu. Kuid kõige parema tulemuse annab see, kui istutate kohe alguses lähestikku mitu taime, jättes nende vaheks 50 cm. Ka looduses kasvavad elulõngaliigid ju koosluses teiste taimedega: ronivad mööda maapinda ja haaravad kinni puudest-põõsastest, et end nende toel kõrgemale ja päikesevalguse kätte upitada.

Tugevakasvulise ’Romantika’ toeks on sirelipõõsas. Taavi Kivistik

Elulõngaistik areneb täiskasvanud põõsaks viie-kuue aastaga. Iga suvega tuleb ikka paar vääti juurde. Seega − nii nagu roose, gladioole, iiriseid ja paljusid teisi lilli on ka elulõngu mõistlik kasvatada klumpidena.

Roogoja talu aias istutame sorte ikka vähemalt kahe-kolme kaupa. Soovitame septembri lõpus teha kahe taime vahele ka väikesed ca 5 cm sügavused kraavid, kuhu saab painutada elulõngade võrsed, millelt olete lehed enne eemaldanud. Kraavikesed katke seejärel mullaga. Kui talv on pehme ja ka õige sordi valik asjale kaasa aitab, täitub see vahemik järgmisel aastal uute taimedega. Nii on teil juba aasta pärast istutamist ühe hapra taime asemel kena väike põõsas.

Pange kokku mitu sorti

Julgustan teid proovima elulõngasortide koos kasvatamist. Nii tekitate endale kirju põõsa, mis õitseb eri värvi õitega.

Mitmesordilise elulõngapõõsa teevad huvitavaks sortide erinevad õitseajad. Näiteks kui istutada kokku sordid ’Piilu’ ja ’Ristimägi’, alustab esimesena ’Ristimägi’, pärast nädalast soleerida laskmist liitub temaga ’Piilu’. Koos õitsemine võib kesta terve kuu. Üksinduses võib seejärel õilmitseda ka ’Piilu’. Nii saate põõsa, kus õisi juuli lõpust kuni lumeni välja. Tihti küsitakse sellise jutu peale, et kas värvid aastate jooksul ei segune. Kuna aastast aastasse kasvavad mullast välja needsamad kaks taime ja Eestis suureõielise elulõnga seeme õues ei valmi, ei ole värvide segunemine kuidagi võimalik.

’Piilu’ ja ’Ristimäe’ rooside keskel. Taavi Kivistik

Eri sorte kokku sobitades peate lisaks õievärvidele jälgima ka taimede kasvutugevust. Muidu võib juhtuda, et tugevam võtab nõrgemalt ruumi ja jõu.

Elulõngade sortiment on väga suur ja igal sordil on oma iseloom. Taimede suurus sõltub ka kasvukohast ja aastast. Sageli näeme madalasse kasvurühma kuuluvat sorti ’Piilu’ 250 cm pikkusena.

Selles artiklis püüdsin jagada suureõielised elulõngad gruppidesse paljude aastate keskmiste kasvukõrguste järgi. Kirjude elulõngakoosluste kujundamisel soovitan kasutada samasse gruppi kuuluvaid sorte.

Meie tingimustes kasvab suurimaks põõsaks Fargesi elulõnga sort ’Paul Farges’. Tema õied on küll ainult 3−4cm läbimõõduga, efekti annab aga nende rohkus. Üheaastased kasvud võivad ulatuda 5−6 meetrini. Soojematel talvedel võivad need väädid ka talvituda ja see muudab taime veel suuremaks. Ajapikku võib juba üks taim ära katta väikese maja või püstkoja. Samuti sobib ta tugevamate piirete katmiseks.

Tugevakasvulised on ka siberi, alpi ja tanguutia elulõngad. Neid liike ja nende sorte saate kasvatada ka mõnele keskmise kasvuga õunapuule, pihlakale, kadakale, kuusele, elupuule vm suunatult.

Kõrged ja tugevad

Järgmise grupi moodustavad suureõielised jõulise kasvuga sordid. Siia kuuluvad kõige tumedamate õitega elulõng ’Romantika’, sinistes toonides ’Viola’ ja ’Semu’. Kõige kõrgem sinine elulõng meie aias on juba aastaid olnud ’Uno Kivistik’, kes sai nime oma aretaja auks. Tema õiteilu ulatub ligi 3,5 meetrini. Sort sobib hästi väravate kohale, varikäigu katteks ja sambana murusse.
Punastes toonides õitega on tugeva ja jõulise kasvuga sordid ’Vostok’, ’Jubileinõi 70’, ’Kommerei’. Valgetest suureõielistest sortidest soovitame tugevate, nagu vahast õiega sorti ’Huldiine’ ja valkjasroosakat ’Entelit’.

Hästi sobivad kokku ’Viola’ ja ’Jubileinõi 70’. Taavi Kivistik

Hästi sobivad kokku ’Viola’ ja ’Jubileinõi 70’, ’Huldine’ ja ’Romantika’ ‚’Uno Kivistik’ ja ’Kommerei’.
Kõrgeid sorte kasvatades arvestage, et põõsast saaks vaadelda ka kaugemalt. Elulõng on nii kõrge, kui kõrge on tema toestus, seega saate kõiki neid tugevakasvulisi elulõngu kasvatada ka madalama, just teile sobiva kõrgusega toel. Põnevaid kooslusi annab luua pehkinud kännu ja puurondi, sammaldunud kivi, puit-, kivi- või võrkaiaga.

Kuna enamasti paiknevad õied siiski põõsa ülaosas, siis rohkema võrsete arvu korral võiks pooled võrsed umbes poole kõrguse pealt maa suunas tagasi keerata. Sedasi saavutate mulje, et õied algavad juba maapinnalt.

Tugevama kasvuga sorte sobib istutada teiste suuremate taimede lähedusse. Nende elavaks toestuseks võivad olla nii sirel kui ploomi- või õunapuu.

Keskmised ja madalad

Suureõieliste elulõngade keskmine kasv on meil u 180–200 cm. Sellise kõrguse juures jääb õitsemistsoon enam vähem inimese silmade kõrgusele.

Enamik keskmise kasvuga elulõngasorte õitseb rikkalikult, ka nende üksikõied on väga ilusad. Punase tooniga sortidest on väga kenad ’Rüütel’, ’Ville de Lyon’, ’Huvi’; roosadest sortidest ’Marmor’ ja ’Comdesse de Bouchaud’. Päris sinist elulõnga veel ei ole aretatud, saame rääkida ainult sinisest toonist. Head sinise õietooni ja keskmise kasvuga sordid on ’Jacmanii’, ’Minister’, ’Teksa’ , ’Negus’. ’Juuli’.

Valgetest sortidest sobiksid nende hulka ’Valge Daam’, ’Roko-Kolla’ ja meie kõige uuem sort ’Vetka’.

Selle kasvurühma sorte võiks kasvatada näiteks koos pojengide, pargirooside, enelate ja keskmist kasvu okaspuudega. Pärast pojengi või pargiroosi õitsemist saab elulõng kasutada toestuseks nende varsi-oksi ja põõsas kattub jälle õitega.

Natuke madalamasse suureõieliste elulõngade gruppi kuuluvate taimede kõrgus ulatub kuni 180 cm. Nõrgema kasvuga sortidel on tavaliselt ka väiksemad õied.

Need taimed sobivad väga hästi suurematesse pottidesse ja amplitesse. Kuid neid saab kasvatada madalal toestusel ka kiviktaimlates või lastes elulõngadel lausa maa peal roomata, sest nende õied on suunatud üles. Murus klumbina kasvades on elulõngad igast küljest hästi vaadeldavad.

Taavi Kivistik

Sellesse rühma kuuluvad meie kõige kuulsam roosakas sort ’Piilu’, lilla ’Miniseelik’, sinine ’Ristimägi’, ’Arabella’, valge ’Saalomon’ ja punane ’Rituaal’. Eriti hea tulemuse andis meie aias ’Piilu’ ja ’Ristimäe’ ühispõõsas roosipeenra keskel.

Päris madalasse kasvurühma kuuluvad kuni 1 m kõrgused elulõngad. Meie aias esindab seda rühma hüatsint-elulõng ’China Purple’. Tema madal põõsas ei vaja tuge, lisaväärtuseks on omapärased karuputke meenutavad ja veidi punakad lehed. Väikeste hüatsinti meenutavate õitega rõõmustab ta kasvatajat augusti lõpus. Samasse rühma kuuluvad ka madalad tervelehise elulõnga sordid ja hübriidid. Üks madalamaid on ’Hakuree’.

UNUSTATUD VANA: Pigem krüsanteemi meenutav "Purpurea Plena", mis ehtis aedu paarkümmend ja enamgi aastat tagasi, on tänaseks haruldane. ()

"Nagu roosidel ei ole sinist värvi õit, pole elulõngal sooja punast ega oran˛i tooni. Puuduvad ka suureõielised kollased sordid. Viimased ongi praegu iga aretaja unistus," ütleb kollektsionäär Taavi Kivistik.

Eestimaa koduaedades on järjest populaarsemaks muutumas elulõng, seda eeskätt tänu oma vähenõudlikkusele. Samas võivad tulikaliste sugukonda kuuluva taime õied sorditi väga erineva kuju ja suurusega olla. Konkreetne kodumaa taimel puudub - päritolumaadeks võib pidada nii Aafrikat, Okeaaniat, Hiinat kui ka Jaapanit.

Uudsetest õitest soovitab kollektsionäär Taavi Kivistik varuda Jaapanist pärit sordi "Yaiichi", millel ei ole küll palju õisi, kuid see-eest on need ülisuured. Meie koduaedadesse sobivaks peab ta ka Uno Kivistiku nime kandvat elulõnga. "Isa aretatud sordi õis on algul tumepunane, lahti minnes sinine, tumeda südamiku ja sügava värvitooniga," kirjeldab Taavi Kivistik. Tema sõnul ei ole elulõngadel tegelikult puhast sinist tooni, kõik on kerge lillaka varjundiga. "Teksa"-nimelise elulõnga õis näeb välja nagu oleks see kivipesu läbinud.

Euroopa populaarseim elulõng kannab nimetust "Piilu", sakslased on seda kuldmedaligagi tunnustanud. "Tal on vaid üks tagasihoidlik õis. Kui "Piilu" vanad võrsed säilivad, tulevad õied täidisõielised," seletab Kivistik.

Kollektsionääri sõnul on Euroopas valdavalt nii soe, et elulõngad kasvavad mitu aastat samadel võrsetel. "Meil peavad elulõngad õitsema sama aasta võrsetel, sest vanad lihtsalt ei säili," ütleb Kivistik ja nimetab erandina Haapsalu.

Seda, kes elulõnga värvi järgi valis, võib õitsemise ajal üllatus tabada. Kivistiku sõnul võib õie värv muutuda vastavalt mulla koostisele, näiteks võib mõnigi valge õis happelises pinnases kasvades näidata ka õrna sinist tooni. Lisaks mullastikule võib värvust mõjutada ka õhutemperatuur.

Taime võib istutada nii suvel kui ka sügisel, kuni maapind ei ole külmunud.

Kuigi enamasti näeb elulõngu kasvamas maja seina ääres, on viimane Kivistiku sõnul lille jaoks siiski vaid hädapärane paik. "Kõige õigem koht toestusega elulõngale on keset muru," ütleb kollektsionäär. "Elulõng kasvab hästi ka potis või amplis."

Kivistiku sõnul sõltub elulõnga kõrgus suuresti talle tehtud toestusest, kuid keskmiselt on see 1,5-1,8 meetrit. Eriti jõudsa kasvuga on valgete väikeste õitega "Fargesioides", mida taanlased hellitavalt kutsuvad suviseks lumeks.

Avaleht	Elulõngad	Viinamarjad	Sidrunväändik	Õunasortide aretus	Roosisortide aretus	Artiklid
Näitused	Elulõngaraamat	E-pood	Aiakülastus	Laadakalender	Karla küla aiandustalud	Kontakt

Kes oskab kasvatada tomatit, saab hakkama ka viinamäega

Kuidas sobitada kokku mitu elulõnga?

Elulõng eelistab seinaäärele muruplatsi

Kristel Kirss , 5. september 2001, 00:00