Üldandmed õunasortide aretuse kohta endises Joh. Lauristini nim. kolhoosis

                           UNO KIVISTIKU poolt.

Harju rajoonis endise  Joh. Lauristini nim. kolhoosi aiandi kasvuhooneid piiravad kolmest küljest väikesed õuna-aiad. Need on rajatud  aastatel 1961-1974 vabadele maatükkidele. Õunapuud on istutatud põhiliselt vahekaugustega 3x2 meetrit. Aretusaias nr. 2 on tihedamalt, kuna see oli varem seemikute puukool. Õunapuu seemikud on üleskasvatatud Roogoja koduaia ja kolhoosi aiandi baasil.

Aretusaeda nr. 1 on istutatud valitud seemikud vabal tolmlemisel saadud ja kunstlikul ristamise teel saadud. Seemikud on saadud 1955  kuni 1963 aasta seemnete külvist. Istutus toimus mitmes järgus, alates 1961. aasta kevadest kuni 1967. aasta kevadeni. Esimestel ridadel toimus esmane viljumine 1964. aastal. Kokku on aias nr. 1  14x22=300 istutuskohta. Aastate jooksul on osa puid mitmesugustel põhjustel välja läinud ja madala kvaliteediga puid on välja raiutud.

Aretusaed nr. 2 on rajatud seemikute puukoolina 0,05 ha pinnale 1966. aasta sügisel ja 1967. a. kevadel. Seal kasvas esialgselt puukoolina 896 seemikut.

 Nendest seemikpuudest ongi rajatud aretusaed nr. 3   0,25 ha suurusel pinnal. Sinna on istutatud 7.-13. maini 1974. a. 408 seemikut

1978. aasta 1.novembri seisuga oli :

  Aretusaias nr. 1   0,20 ha 226 viljapuud

  Aretusaias nr.  2  0,05 ha 177 viljapuud

  Aretusaias nr.  3  0,25 ha 397 viljapuud

  Kokku                 0,50 ha 800  viljapuud

Lisaks nendele oli veel kolhoosi tootvas viljapuuaias ja Roogoja koduaias seemik viljapuid.

Emassordina vabal tolmlemisel on  kasutatud järgmisi sorte:

1.      Leedu pepin                                        24. Paradiisiõun

2.      Liivi sibulõun                                      25. Cellini

3.      Valge klaarõun                                    26. Suislepp

4.      Roogojaõun                                         27. Ontario

5.      Astrahani valge                                   28. Võitjate kuulsus

6.      Sahvraal  (pärit mõisaaiast)                29. Paide taliõun

7.      Koidu renett                                        30. Säfstaholm

8.      Antoonovka                                         31. Okerö

9.      Komsomolets                                      32. Kõigile maitsev

10.  Seerinka                                              33. Aia ilu

11.  Sõstraroosa                                         34. Meelis

12.  Sügisjoonik                                        35. Sidrunkollane taliõun

13.  Kiviklaar                                            36. Polli kaunitar

14.  Rae maasikõun                                   37. Kiviloo sidrunõun

15.  Tšernogus                                           38. Suur sibulõun

16.  Titovka                                               39. Liivi kuldrenett

17.  Hippius                                               40. Berni roosõun

18.  Tartu roosõun                                      41. Safran pepin

19.  Punane aniis                                        42. Belflöör-kitaika

20.  Pärnu tuviõun                                      43. Fameos

21.  Cronsels

22.  Rusikõun

23.  Borovinka

Enamus seemikvorme pärinevad vabal tolmlemisel saadud viljadest. On ka kindla isassordiga ristatud seemikuid. Seemikvorme on saadud järgmistest ristluskombinatsioonidest:

1.      Roogojaõun x  Borovinka

2.      Roogojaõun x Komsomolets

3.      Roogojaõun x Paide taliõun

4.      Roogojaõun x Kiviklaar

5.      Komsomolets x Roogojaõun

6.      Rusikõun x Astrahan valge

7.      Roogojaõun x Tartu roosõun

8.      Roogojaõun x Liivi sibulõun

9.      Roogojaõun x Sügisjoonik

10.  Roogojaõun x Antoonovka

11.  Borovinka x Roogojaõun

Esimestel istutusjärgsetel aastatel olid aretusaiad mustkesas. Toimus mullaharimine ja väetamine. Pritsimisi – taimekaitset aedades tehtud ei ole. Aretus aed nr. 1 moodustas kolhoosi mesila haljastuse. Aiad hiljem söödistusid.

Sordiaretusega õunakasvatuse alal tegeles Uno Kivistik enne 1960. aastat koduaias koos venna Endel Kivistik-uga. Alates aiandi rajamisest 1960. aasta jaanuarist  tegeles põhitöö kõrvalt, töötades aiandis aiandus-agronoomina ( juhatajana  ), aiandi rajajana kodutalu põldudel. Oktoobrist 1978.  aasta 1. novembrist töötas agronoom-aretajana õuna-, roosi- ja elulõngasortide aretajana.  Alates 1. novembrist on ka EMMTU Instituudi  puuviljanduse osakonna mittekoosseisulise teadusliku töötajana.

 Sordikirjeldused

’KARLAPÄRL’ 

Aretatud  Uno Kivistiku poolt. Sort on saadud mõisa aiast pärineva sordi ‘Sahvraal’-i vabal tolmlemisel Roogoja koduaias 1958 aastal. Algpuu on istutatud alalisele kasvukohale 1962 aasta kevadel, aretusnumbri all 1-3-9 all. Esimene viljumine toimus 1965. aastal.

Vili on keskmise suurusega, 60-100g, maksimaalne kaal 120 g. Keskmise vilja pikki läbimõõt on 50 mm, risti läbimõõt 60mm, viljavars 14-20 mm. Kujult on vili peaaegu ümmargune või veidi lapik. Vilja üheks sorditunnuseks on pikilõikes ükspool teisest veidi pikem. Põhivärvus on vahakollane, mis on enamusel viljadel kaetud üle poole viljast tugeva triibulise roosaka kattepunaga. Viljad on väga värvilised, mis muudab nad välimuselt eriti meeldivaks.

Viljaliha on keskmise tugevusega ja mahlakusega, meeldiva magushapu maitsega, millel on omapärane meeldiv kõrvalmaitse. Maitsehinne on  aastate keskmisena olnud 4 - 5-.  Viljad säilivad jaanuarini.

Puu on väga jõulise kasvuga, olles samavanuste algpuude hulgas kõige suurem. Noores eas oli algpuu väga metsiku välimusega. Iga aastaga muutus puu välisilme kultuursemaks. Puu on tiheda võraga, vajab sagedast harvendamist, kuna suur osa saagist kasvab võra sees jämedatel okstel. Puu on eriti saagikas üle aasta. Talvekindlus on olnud väga hea. 1978/79 aasta karm talv( -40 ) ei kahjustanud  aasta kasve ega viljapungi.

   ’SAKU’  

Aretatud  Uno Kivistiku poolt.  Sort on saadud sordi  ‘Meelis’ ristamisel  ‘Antoonovka’-ga. Algpuu on istutatud alalisele kasvukohale 1974. aasta kevadel aretusaeda nr. 3 ,  aretusnumbri 3-11-8 all.

Vili on suuruselt üle keskmise, 120-140 grammi raske. Kujult on viljad lapikümarad, tugevate ribidega, sageli ka korrapäratud. Põhivärvus on intensiivne rohekas vahakollane, mis kattub päikese poolselt küljelt õrna kollakaspunase kattevärvusega.

Viljaliha on peeneteraline, väga meeldiva magushapu maitsega, mahlane, keskmise tugevusega. Seemnekambrid on poolavatud. Viljavars 20-25 mm pikk, keskmise jämedusega, varreõõnsuses väike roostelaik.  Maitsehinne 4+. Viljad säilivad keldritingimustes vähemalt jaanuari lõpuni.

Puu on terve, keskmise kasvutugevusega, väga saagikas.

 ’ROOGOVKA’

Aretatud Uno Kivistiku poolt.  Sort on saadud kohapealse päritoluga ‘Roogojaõun'-a ristamisel   ‘Antoonovka' õietolmuga 1959. aastal. Algpuu on istutatud alalisele kasvukohale aretusaeda nr 1 aretusnumbri 1-5-16 all 1962. aasta kevadel. Viljus esmakordselt 1966. aastal.

Vili on väga suur, 150-120 grammi raske. Suuremad viljad on kaalunud kuni 300 grammi. Kujult on viljad ümar- kuni piklik-koonusjad.  Viljal on viis märgatavat kanti. Vilja põhivärvus on hele, valkjas vahakollane, ainult üksikutel viljadel esineb nõrk kattepuna. Välimuselt ja kujult on viljad meeldivad.

Viljaliha on keskmise tihedusega, väga mahlane. Maitse on meeldiv magushapu, maitsehinne on 4 – 5-.  Seemnekambrid on poolavatud, seemned suured. Viljad valmivad septembris ja valmivad septembris ja säilivad keldri tingimustes uueaastani. On hea laua- ja tööstusõun.

Puu on jõulise kasvuga, laiuva võraga.  Sort on hea talvekindlusega, algpuu kandis peale 1978/9 aasta karmi talve  ( -40 kraadi ) korraliku saagi.  Puu on varaviljakas ja iga-aastase saagikusega. Lehed on väga suured ja aastakasvud jämedad. Suure saagikoorma all on esinenud okste murdumist.

 ’TALVERÕÕM’

Aretatud  Uno Kivistiku poolt.  Sort on saadud 1958. aastal kohapealse päritoluga ‘Roogojaõun'-a ristamisel ‘Borovinka'-ga.  Algpuu on istutatud alalisele kasvukohale 1961. aasta kevadel. Tema aretus number on 1-2-3 .  Viljus esmakordselt 1966. aastal.

Vilja keskmine suurus 80-90 grammi rasked.  Suuremad viljad kuni 150 grammi.  Kujult on viljad lameümmargused kuni tömpkoonusjad. Vilja põhivärvus on rohekaskollane, mis on päikesepoolselt küljelt kaetud määrdunud triibulise kattepunaga. Kujult ja välimuselt on viljad meeldivad. Keskmise vilja ristiläbimõõt on 70 mm, pikiläbimõõt 55 mm, viljavars 20-30 mm pikk.

Viljaliha on rohekasvalge, väga tihe ja peeneteraline. Vilja koor on keskmise tugevusega. Maitse on meeldiv magushapu. Maitse hinne on  4 – 4 +. Seemnekambrid on suletud.

Puu on jõulise kasvuga, püramidaalse võra kujuga.  Talvekindlus on hea, peale 1978/79 aasta karmi talve ( -40 ) noorel algpuul kahjustusi ei olnud.  Viljus  suure saagiga.

  ’KÕIGILEMAITSEV’

Aretatud Uno Kivistiku poolt.   Sort on saadud ‘Leedu Pepin'-i vabal tolmlemisel 1956. aastal Roogoja koduaias. Algpuu on kasvukohale istutatud 1961. aasta kevadel, aretusnumber on 1-1- 4.  Esmane viljumine oli 1964.

Vili on väike, mitme aasta keskmine kaal on olnud 50-70 grammi. Maksimaalne kaal 90 grammi.  Kujult on viljad piklik ümarad, munajad, sageli ka korrapäratud. Vilja põhivärvus on rohekaskollane, seismisel muutub vahakollaseks. Kattevärvus on kuldkollakas nõrga punaga. Varre õõnsuses esineb roostelaik. Keskmise vilja pikiläbimõõt on 53 mm, ristiläbimõõt on 58 mm, viljavars 12-20 mm pikk.

Viljaliha on tugev, kollakasvalge, peeneteraline keskmise mahlasusega. Seemnekambrid on poolavatud. Maitse on väga hea hapumagus, mis säilimisel muutub magusamaks.  Maitsehinne on 5-.  Viljad säilivad veebruarikuuni.

Puu on jõulise kasvuga, laiuva võraga. Talvekindlus on hea. On esinenud  aastakasvude kahjustusi, mis suvejooksul kiiresti taastuvad.  Sort on varaviljakas ja pideva saagikusega. Ka peale 1978/79 aasta  (-40 ) karmi talve oli algpuu väga saagikas. Väikese vilja, kuid väga hea maitse poolest on sort mõeldud kasvatamiseks koduaedades.

  ’RÕÕSA’ 

Sort on aretatud Uno Kivistiku poolt.  Esivanemateks on ‘Säfstaholm‘ x   ‘Liivi Kuldrenett’. Puu on kasvukohale istutatud 1974. aasta kevadel. Aretus number          3-4-16.

Vili on ümarlapik veidi koonusjas. Põhivärvus valkjaskollane, kattevärvuseks õrn roosakas puna.  Välimus meeldiv, väikene roostelaik on varreõõnes.

Viljaliha peeneteraline, keskmise tugevusega, seemnekambrid poolavatud.  Maitse meeldiv magushapu, maitsehinne 4+. Viljad säilivad veebruarini.  Nad on söödavad juba alates septembri kuust.

Puu on talvekindel, terve, jõulise kasvuga. Saagikus hea, iga-aastane.

 ’SÜGISRÕÕM’.

Sort on aretatud Uno Kivistiku poolt. On saadud 'Leedu Pepin'-i vabal tolmlemisel 1956. aastal.   Algpuu on istutatud alalisele kasvukohale 1961. aasta kevadel  aretusnumbri all 1-1-3.  Esmane viljumine toimus 1967. aastal. Puu noores eas, enne viljumist, ründasid teda massiliselt mitmel aastal lehetäid. Erandina teistest kõrval kasvavatest puudest.

Vili on väike, keskmine kaal 50-80 grammi, maksimaalne kaal 110 grammi. Kujult on korrapärane, piklikmunajas, kuni ümar tömpkoonus. Põhivärvus on valkjas vahakollane, mis on sageli kaetud 1/3 kuni ½ vilja ulatuses erksa punase kattevärvusega. Ilus kuju ja värvi kontrast muudavad vilja välimuselt väga meeldivaks. Viljaliha on tihe, peeneteraline, mahlane. Maitse on väga meeldiv magushapu kuni hapumagus. Maitse hinne on 5-. Säilib jaanuari kuuni. 

Puu on keskmise kasvutugevusega, laiuva võraga. Oksad on allapoole rippuvad. Puu on varaviljakas ja saagirikas igal aastal. Talvekindlus on väga hea. Peale 1978/79 aasta karmi talve (-40) kandis algpuu rikkalikku  saaki.

 ’TÄISKUU’

 Sort on aretatud Uno Kivistiku poolt.  On saadud ‘Pärnu tuviõun’-a  vabatolmlemise seemnest. Algpuu on kohale istutatud 1967. aasta kevadel. Aretusnumber on 1-11-18.

Vili on ümmargune, korrapärase ühtlase kujuga. Kattevärvus on õige  õrn punane, põhivärvus valkjaskollane. Viljavars 20-30 mm pikk. Viljaliha pehme, seemnekambrid poolavatud. Maitse on magushapu. Maitsehinne 4 - 4-. Viljad säilivad detsembrini.

Puu on terve, talvekindel, jõulise kasvuga. Saagikus on üle keskmise, vilja ka võra sees.

’POMO’

Aretatud Uno Kivistiku poolt. On saadud ’Aia Ilu’ seemiku üleskasvatamisest. Alalisele kasvukohale on istutatud  1974. aasta kevadel, aretusnumbriga  3-12-11.

Vilja aastate keskmine on olnud 60-110 grammi. Vili on väga korrapärane, ümmargune, veidi lapik. Põhivärvus on rohekaskollane, mis kattub 1/3 viljast õrna kattepunaga.

Viljaliha on kõva, koor suhteliselt paks. Seemnekambrid poolkinnised või poolavatud. Maitse on meeldiv magushapu, maitsehinne 4- kuni 4.  Puu on väga saagikas pea iga aastal.

 ’MÕNU’  

On aretatud Uno Kivistiku poolt.  Sort on saadud 'Antoonovka' vabal tolmlemisel. Algpuu on istutatud alalisele kasvukohale 1967 aastal kevadel. Aretusnumber 1-12-6. Sort köitis tähelepanu 1976. aastal suure saagi, meeldiva välimuse, hea maitse ja hea säilivuse poolest.

Vili on kujult korrapärane, lapik, kantidega. Vilja keskmine kaal on olnud 70-80 grammi, maksimaalne kaal 100 grammi. Keskmisel viljal on pikiläbimõõt 45 mm, ristiläbimõõt 82 mm, varrepikkus 20 mm, vars suhteliselt jäme. Põhivärvus on vahakollane, kattevärvus on meeldiv triip-laikpuna üle poole vilja. Varre õõnsuses. roostelaik.

Vilja liha on tihe ja peeneteraline, keskmise mahlasusega, rohekas-kollakas valge. Maitse algul meeldiv hapu, säilivusel muutub magushapuks.  Seemnekambrid poolavatud, seemned väikesed, suhteliselt ümmargused.  Maitsehinne 4+ - 5-. Vilja säilivad keldri tingimustes veebruarini.

Puu on jõulise kasvuga, laiuva võraga, tugeva okste kinnitusega. Saagikus on olnud hea, talvekindlus väga hea. Peale 1978/79 aasta karmi talve (-40 ) oli puu täiesti terve ja väga suure saagiga.

Sort on talisort, perspektiivne talvekindluse, maitse, välimuse, saagikuse ja säilivuse osas.

  ’EERIKA’

Sort on aretatud Uno Kivistiku poolt.  Sort on saadud ‘Tartu roosõuna’ vabatolmlemise seemnest. Alalisele kasvukohale on istutatud 1967. aasta kevadel. Viljus esimest korda 1979. aastal, kohe peale karmi talve ( -40 ). Aretusnumbriks on 1-10-6.

Vili on ümarkoonusja kujuga, keskmine raskus 80-90 grammi. Põhivärvus on kollakasvalge, see on kaetud täpilise roosaka punaga peaaegu üle vilja. Viljavars on 20-30 mm pikk.

Viljaliha on keskmise tugevusega, roosaka värviga. Maitse on magushapu, väga mahlane, maitsehinne  4+ - 5-. Säilib hästi.  Söödav juba varasügisel. Põhja-Eestis vili võib säilida jaanuarini.

Puu on talvekindel, pidas hästi vastu 1978/79 aasta karmile talvele ( -40 ). Keskmise kasvutugevusega. Saagikus on aastate lõikes olnud keskmine.

 ’VEINIÕUN’

Sort on aretatud Uno Kivistiku poolt. On saadud  eelnevalt vegetatiivselt lähendatud ‘Roogojaõuna’ risttolmutamisel punase viljalihaga õunasordi ‘Komsomolets' õietolmuga 1959. aastal.  Omajuursele ‘Roogojaõun'-a puule on silmatud  ‘Komsomolets'-i  silm. Nende ühisel õitsemisel on läbiviidud risttolmutamine.

Algpuu on istutatud alalisele kasvukohale 1963. aasta kevadel. Aretus number on   1-5-6.  Esimesed 2 vilja olid juba 1967. aastal.

Vili on keskmise suurusega, 70-80 grammi, maksimaalne kaal on  130 grammi.  Kuju on koonusjasümar. Keskmise vilja pikiläbimõõt on 60 mm,  ristiläbimõõt on 70 mm. Vilja vars on 35 mm. Vili on kaetud tugeva bordoopunase värviga. Viljaliha ja mahl on bordoopunane. Seemned punased. Õied  bordoopunased. Viljaliha on pehme, kore, seemnekambrid poolavatud. Maitse on puhas hapu , hinne 3+ - 4- .Viljad on kaetud sinaka vahakorraga, säilivad novembrikuuni. 

Puu on keskmise kasvutugevusega, laiuva võraga. Puit ja lehed on punakad. Õied bordoopunased.  Puu on iga-aastase saagikusega.

Sort on talvekindel.  Peale 1978/79 aasta karmi talve ( -40 ) viljus algpuul rikkalik saak.

Sort on väga mahlane, säilitab oma värvi mahlas, kompotis ja veinis!!

 ’HEA TUJU’

Sort on aretatud  Uno Kivistiku poolt. On saadud  ‘Tartu roosõuna’ vabal tolmlemisel  saadud seemnete külvist 1961. aastal. Algpuu on istutatud alalisele kasvukohale 1967. aasta kevadel,  aretusnumbriga 1-11-9. Heade sordiomaduste poolest paistis silma 1979. aastal

Vili on keskmise suurusega, lapik-ümmargune   80-100 grammi raske. Keskmise vilja pikkilõige on 48 mm, ristlõige 61 mm. Varre pikkus 22 mm. Põhivärvus on tumekollane, mis on kaetud ligi 70 % ulatuses tugeva intensiivse punase kattevärvusega. Viljaliha on poolkõva, keskmise mahlasusega. Maitse on meeldiv magushapu, hinne 4+. Vili säilib keldri tingimustes veebruari kuuni.

Puu on tugeva ümara võraga. Saagikus on keskpärane. Talvekindlus hea.

 ’KUIVAJÕE’

Sort on aretatud Uno Kivistiku poolt. On saadud ’Paide taliõun’-a vabatolmlemise seemnest. Algpuu kannab aretusnumbrit 3-7-9. Kasvukohale on istutatud mais 1974. aastal.

Vili on kujult lapik-ümar koonusjas. Viljad on suhteliselt suured, keskmine kaal on olnud 110-170 grammi, maksimaalne vili 225 grammi. Välimus meeldiv, põhivärv rohekas kollane, kattevärv triibuline puna pea-aegu üle kogu vilja. Viljavars on  30-40 mm pikk.

Viljaliha on keskmise tugevusega, seemnekambrid kinnised. Maitse on magushapu, maitsehinne 4 – 4+.

Puu on püstja kasvuga, talvekindel, terve. Saagikus keskmine, viljad säilivad veebruarini.

 ’REUNO’  ( ’RENEE’ )

Sort on aretatud Uno Kivistiku poolt .  Sort on saadud  ‘Sidrunkollase taliõuna’ ja ‘Liivi kuldrenetti’ ristamisel.  Algpuu on alalisele kasvukohale istutatud 1974. aasta kevadel. Aretusnumber on  3-10-1. Viljus esmakordselt 1980. aastal.

Vili on  munajasümmargune. Põhivärvus rohekaskollane, ladvaõuntel 1/3 ulatuses erkpunane. Viljavars väga jäme, varre õõnsuses roostelaik, mis on ümbritsetud laikpunaga.

Viljaliha keskmise tugevusega, seemnekambrid poolavatud. Maitse meeldiv magushapu, maitsehinne 4+. Vilja keskmine raskus 90-120 grammi.

Puu on terve, talvekindel ja väga jõulise kasvuga, suhteliselt tihedate pungade vahega. Viljakus on väga hea, säilivus viljadel veebruarini.

1978/79 aasta talvele pidas hästi vastu.

Meenutades ‘Liivi kuldrenetti’ igati.

 ’TIIT’

Sort on aretatud Uno Kivistiku poolt.  Õunasordi ’Ontario’ seemik.  Alalisele kasvukohale on istutatud 1974. aasta kevadel. Karmile talvele 1978/79  pidas hästi vastu. Esmakordselt viljus 1980. aastal.

 Vili on väga meeldiva välimusega, värvunud üle poole viljast punaseks, ümar-koonusjas. Vilja raskus 80-90 grammi.  Vili on meeldiva magusa maitsega,  meenutab ’Tallinna pirnõun’-a, mahlane.   Kärntõvele vastupidav. Säilib novembrini.

 ’KARLA BANAAN’

Sort on aretatud Uno Kivistiku poolt. Saadud  sordi ’Antoonovka’ vabaltolmlemise seemnest.  Alalisele kasvukohale on istutatud 1967. aasta kevadel.  Aretusnumber      1-12-12.  Esmakordselt köitis tähelepanu 1976. aastal.

Vili on ümar tömpkoonusjas, märgatavate kantidega. Põhivärvus on rohekas kollane, päikese poolt kaetud nõrgalt punaste triipudega. Keskmise vilja pikiläbilõige on 50 mm, ristilõige 60 mm, viljavars 24mm. 

Viljaliha on poolkõva, keskmise mahlasusega, rohekasvalge. Maitse on magus, banaani meenutava kõrvalmaitsega. Maitsehinne 4 – 4-.      Säilib veebruarini.

Puu on keskmise kasvutugevusega, laiuva võraga, saagikas. Talvekindlus laitmatu, peale 1978/79 aasta karmi talve kandis puu rikkalikku saaki.

  ’TUULI’

Sort on aretatud Uno Kivistiku poolt.  On saadud ’Punane aniis’-i vabal tolmlemisel saadud seemnete külvist 1960. aastal. Alalisele kasvukohale on istutatud 1965. aastal.  Aretusnumber 1-8-11. Esmane viljumine 1976. aastal.

Vili on kujult ümmargune, märgatavate kantidega. Keskmine vilja kaal on 90-100 grammi, maksimaalne 120 grammi. Vilja pikiläbimõõt on 60 mm ja ristlõige 70 mm. On väga meeldiva välimusega. Põhivärvus vahakollane. Kattevärvus, kuni pool viljast, ühtlane läikiv puna, milles märgatavad tihedad heledad kooretäpid. Viljaliha on tihe, keskmise  mahlakusega, hapu kuni magushapu maitsega.  Vili on  küllalt paksu koorega. Maitsehinne 4 -  4+. Viljavars 15 – 20 mm pikk. Viljad säilivad detsembrini keldritingimustes.  

Puu on keskmise kasvutugevusega, ümara võraga, elujõuline. Sort on keskmise saagikusega ja hea talvekindlusega. 1978/79. aasta karm talv ei kahjustanud  puud.

’TAAVI’

Sort on aretatud Uno Kivistiku poolt. On saadud ’Punane aniis’-i vabal tolmlemisel saadud seemnete külvist 1960. aastal. Aretusnumber on 1-8-10, kasvukohale on istutatud 1963. aasta kevadel. Sort viljus esmakordselt  1976. aastal.

Vili on alla keskmise, suurusega 60-80 grammi raske. Kujult on piklik-ümar märgatavate kantidega. Põhivärvus on rohekas kollane, mis on kaetud 1/3 vilja ulatuses tugeva kattepunaga, meeldiva välimusega.

Viljaliha on poolkõva, keskmise mahlakusega, seemnekambrid kinnised. Maitse on puhas magus, maitsehinne 4 – 4+. Keldritingimustes viljad säilivad veebruarini.

Puu on tugeva laiuva võraga. Sort on varaviljakas  ja saagikas igal aastal.

Talvekindlus on hea,  1978/79. aasta karm  talv ei kahjustanud aastakasve ega viljapungi. Suvel viljus rikkalik saak.

’SALLA’

Aretaja  Uno Kivistik  Sort on juhuleid. 1982 ja 1983 aastal paljundati teda ’Valge paradiis’ nime all. 1984. aastast alates ’Salla’ nime all.

Vili on ümmargune, keskmine kaal 10 grammi. Põhivärvus on kollakas-valge. Vilja vars on 20-30 mm pikk.

Viljaliha on keskmise tugevusega, valkjas- kollase värviga. Maitse on hapukas-magus. Maitsehinne 4+ - 5. Viljad sobivad kompottideks ja lihtsalt söömiseks.

Puu on talvekindel, keskmise kasvutugevusega. Saagikus on olnud aastate lõikes hea.                          

 ’HERMANN’ 

On aretatud Uno Kivistiku poolt. Sort on saadud ’Aia ilu’ vabatolmlemise seemnest.. Algpuu aretusnumber on 3-13-25. Alalisele kasvukohale on istutatud 1974. aastal. 1978/79 aasta karm talv ei kahjustanud algpuud.

Vili on meeldiva välimusega. Kujult on piklik-tünjas. Põhivärvus rohekas-kollakas valge, kattevärviks on õrn roosakas puna. Viljavars on 20-25 mm pikk.

Viljaliha on pehme, vähese mahlakusega. Keskmine kaal on 90-100 grammi, maksimaalne 160 grammi. Maitse on magushapu, maitsehinne 4- kuni 4. Viljad säilivad detsembrini.

Puu on talvekindel, terve, keskmise kasvutugevusega. Saagikus on üle keskmise.

 ’KIRJATUVI’

Sort on aretatud Uno Kivistiku poolt. On saadud ’Pärnu tuviõun’-a vabatolmlemise seemnest 1961. aastal. Kasvukohale on algpuu istutatud 1967. aasta kevadel. Aretusnumber on 1-13-21. Seemik äratus tähelepanu 1976. aastal.

Vili on piklik-munajas, ühtekülge pidi veidi laiem. Viljade keskmine kaal on olnud aastate löikes  70-95 grammi ja maksimaalne kaal 110 grammi. Keskmise vilja pikiläbimõõt on 56 mm, ristiläbimõõt 60 mm, viljavarre pikkus 20 mm. Põhivärvus on valkjas kollane, mis on enamikul viljadel kaetud õrna triibulise kattepunaga. Viljaliha on keskmise tugevusega, valge, väga mahlane. Viljadel on eriti paks, sitke koor. Seemnekambrid on avatud. Maitse on meeldiv magushapu. Maitsehinne on 4 - 4+. Viljad säilivad keldritingimustes jaanuarikuuni.

Puu on jõulise kasvuga, laiuva võraga. Sort on keskmise iga aastase saagikusega. Talvekindlus on hea, kuna 1978/79. aasta -40 kraadiline talvekülm ei kahjustanud võra- ega viljapungi.  

’SUVERÕÕM’

Sort on aretatud Uno Kivistiku poolt. On saadud ’Astrahan valge’ seemnete külvist, vabal tolmlemisel 1958. aastal Roogoja koduaias. Alalisele kasvukohale on istutatud 1961. aasta kevadel. Aretusnumbri all 1-3-2. Esmane viljumine toimus 1970. aastal.

Vili on keskmise suurusega 80-100 grammi. Kujult ümmargune. Põhivärvus on rohekas-kollane, mis on kaetud tugevalt roosaka triip-punaga, välimuselt väga meeldiv. Viljaliha on kore, keskmise mahlasusega, magusa maitsega. Maitsehinne 4. Viljad valmivad septembri algul ja säilivad 2-3 kuud.

Puu on keskmise viljakusega. Talvekindlus väga hea. Peale 1978/79. aasta karmi talve oli saak väga hea. On esinenud viljade varisemist.

’MEELESPEA’

Sort on aretatud Uno Kivistiku poolt. On saadud 1965. aasta ’Aia ilu' vabal tolmlemisel seemnete külvist. Kasvukohale on algpuu istutatud 1974. aasta kevadel aretusnumbri all 3-12-20. Esmane viljumine toimus 1976. aastal.

Vili on ümmargune, keskmine kaal on 100 grammi, maksimaalne kaal 130 gr . Vilja mõõtmed pikkilõikes on 60 mm, ristlõikes 77 mm, viljavars 24 mm.

Põhivärvus on valkjaskollane, mis kattub päikesepoolselt küljelt nõrga punaga. Viljaliha on pehme, keskmise mahlasusega. Maitse on magushapu, maitsehinne 4- - 4. Seemnekambrid on avatud. Vili säilib novembrini.

Puu on varaviljakas ja saagirikas igal aastal. Võra on keskmise kasvutugevusega, ümar. Talvekindel. Peale 1978/79. aasta karmi talve (-40) oli saagikus keskmine. Ei esinenud külma kahjustusi.

 ’VÕIDUPÜHA’

Aretatud on Uno Kivistiku poolt. Sort on saadud ’Sügisjoonik’-u vabatolmlemisel saadud seemnest Roogoja koduaias 1959. aastal. Algpuu on istutatud alalisele kasvukohale 1961. aasta kevadel, aretusnumbri 1-2-4 all. Algpuud kahjustas mitmel talvel jänes, millepärast ta jäi oma eakaaslaste hulgas viljumisega tunduvalt hiljemaks. Tähelepanu äratas ta 1976. aasta õunasaagis.

Vili on kujult ümmargune või veidi lapik, väike. Keskmine vilja kaal on aastate lõikes olnud 50-65 grammi, maksimaalne kaal  70 grammi. Põhivärvus on tumekollane, kattevärvus on üle poole viljast tugev punane. Varreõõnes esineb roostelaik. Viljavars on lühike 10-20 mm ja jäme. Vilja pikiläbimõõt on 51 mm, ristiläbimõõt 55 mm. Vili on värvirikas ja meeldiva välimusega. Viljaliha on tihe, kõva, keskmise mahlasusega. Seemnekambrid kinnised. Maitse on magushapu. Vilja koor on sitke paks, kaetud vahakorraga. Maitsehinne 4- kuni 4. Säilivus väga hea kevadeni, sellest see nimigi – 9. maini ( kunagine Võidupüha ).

Talvekindlus väga hea, karm talv ei kahjustanud puud ega saaki.

 ’SÜGISLEPP’

Aretatud Uno Kivistiku poolt. Sort on saadud ’Ontario’ vabatolmlemise seemnest. Aretusnumber on 3-5-12 , kasvukohale istutatud 1974. aasta mais.

Vili on kujult piklik ümar, väga meeldiva välimusega. Kuna ta on peaaegu üleni punane. Põhivärvus rohekaskollane, kattevärvus särav punane, tugev vahakord. Viljavars 30 mm pikk. Keskmine vilja kaal 90-100 grammi.

Viljaliha keskmise tugevusega, seemnekambrid avatud. Maitse on magushapu kuni hapu. Maitsehinne 4- kuni 4+. Viljad säilivad jaanuari kuuni.

Puu on terve, talvekindel, keskmise kasvutugevusega. Viljakus on olnud aastate lõikes hea ja stabiilne.

 ’PÕHJA MAGUS’

Sort on aretatud Uno Kivistiku poolt. On saadud ’Paide taliõun’-a  vabal tolmlemise saadud seemiku üles kasvatmise teel. Algpuu on istutatud alalisele kohale kolhoosi tootvasse viljapuuaeda. Esmane viljumine toimus 1978. aastal.

Vili on kujult lapik, sageli ka korrapäratu, märgatavate kantidega. Põhivärvus on rohekaskollane, mis on kaetud tugeva triip-punase kattevärvusega üle poole vilja. Vilja keskmine kaal on 80-90 grammi, maksimaalne 105 grammi. Viljavars on 30-40 mm pikk. Viljaliha on tihe, mahlane, seemnekambrid kinnised. Keskmise vilja pikiläbimõõt on 52 mm, ristiläbimõõt 65 mm. Maitselt on viljad meeldivalt magusad, maitsehinne 4 – 5-. Viljad säilivad keldri tingimustes veebruari kuuni.

Perspektiivne magusaviljaline hästi värvunud taliõun.

Puu on keskmise kasvutugevusega, ümara võraga. Sort on varaviljakas ja saagikas. Talvekindlus hea. Peale 1978/79 aasta karmi talve viljus korralik saak.

’TAHE’ 

Aretatud on Uno Kivistiku poolt.. Sort on saadud ’Aia ilu’ vabatolmlemise valitud seemikust. Alalisele kasvukohale on istutatud 1974. aastal maikuus. Kannab aretusnumbrit 3-12-27.

Vili on ülisuur, aastate keskmine  kaal on 150-200 grammi. Maksimaalne vilja kaal 1983. aasta suvel 265 grammi. Kujult on viljad ümmargused, sageli korrapäratud, kantidega. Põhivärvus on rohekas-kollane, kattevärvus kuldkollane või nõrk roosakas puna. Viljavars jäme 20 mm pikk.

Viljaliha kõva jämedateraline. Maitse magushapu, hindega 4 kuni 4+. Viljad säilivad uue aastani.

Puu on talvekindel, terve, keskmise kasvutugevusega.

Saagikus on keskmine ja stabiilne.

’ROOGOJA’ 

Sort on pärit Roogoja talu aiast, Jaan Kivistiku ( senjoor ) välja selekteeritud  seemikute seast.

Vili on suur, ümarsilindriline. Läbimõõt pikuti 7,5 cm, risti 8 cm, keskmine kaal 200 grammi. Põhivärvus valkjaskollane, punaste katkendlike triipudega. Koor on keskmise paksusega, läikiv. Koore all on nähtaval rohekad täpid. Õiekarikas on suur ja avatud. Karika õõnsus on kausi kujuline ja üksikute suurte kantidega. Viljavars on pikk, puitunud ja asub lehterjas varreõõnsuses.  Õunasüda on kaunis suur seemnekambrid on avatud. 

Viljaliha on kollakasvalge, kore, keskmise mahlakusega magushapu. Sügisõun. Vili valmib septembri  keskpaiku ja säilib novembrini.

Puu on keskmise kasvutugevusega, laiali valguva võraga. Leht on suur, läikiv, tumeroheline, ümarovaalne teritunud otsaga. Saagja ebakorrapärane hammastus lehe servades. Lehevars on keskmise pikkusega, omab keskmise suurusega abilehti.

Üheaastase võrsed on punakaspruunid, nõrga karvasusega, hõredalt piklikud valkjad täpid.

Puu on talvekindel ja väga viljakas.

  ’LAULUTAAT’

  Sort on aretatud Uno Kivistiku poolt.  On ’Sõstraroosa’ ja ’Sügisjoonik’-u  seemik.  Alalisele kasvukohale on istutatud 1974. aastal. Aretusnumbriks on 3-10-31.   Vilja keskmine kaal on 80 grammi, maksimaalne on olnud 107 grammi. Maitse on magushapu, meenutades ’Sügisdesserti’. Maitsehinne on 4+. Säilib kauem. Viljaliha on mahlane, roosakaspunaste triipudega.  Vili säilib detsembrini.

Puu on külmakindel.

Sort on nimetatud Gustav Ernesaks-a 75. aasta juubeli sünnipäeval 12. 12. 1983. aastal.  Nimeks ’LAULUTAAT’.