AIAKÜLASTUSPÄEV LILLERALLI 2018 toimub 4.augustil 2018.a. 

Viinapuude kasvatusega on Roogoja talus tegeletud juba alates 1954-ndast aastast, kui Krimmis sõjaväes olles saatis Uno Kivistik oma kodutallu viis viinapuu istikut. Sellest ajast saadik on talu territooriumil kasvatatud viinapuid nii seinaäärtes, kui ka kütteta ja küttega kasvuhoonetes. Roogoja talu põldudele ehitatud J.Lauristini  nimelise kolhoosi aiandis oli isegi viinamarja tootmise plaan 200 kg aastas.

 Hetkel on Roogoja talus katsetuses üle 100 erineva viinamarjasordi. Meie eesmärk ei ole omada suurt sortimenti, vaid välja selgitada meie kliimatingimustele sobivad viinapuud. Samuti on meil saadaval viinapuuistikud kevadest sügiseni.

 Eestis on perspektiivne kasvatada varaseid viinapuusorte küttega kasvuhoonetes,

rõdudel ja talveaedades potis,

 kütteta kile-ja klaaskasvuhoonetes koos tomatite ja kurkidega,

 soojades majade  seinaäärtes

ning Lõuna-Eestis ka avamaal.

Viinamarjakasvataja meelespea.

Viinapuu kultuursordi istutuskohaks sobib kütteta klaas-või kilekasvuhoone põhjapoolne seinaäär, väga varastele sortidele ka avamaal päikesepaisteline tuuleta ja soe seinaäär .

Mullastiku suhtes on viinapuu vähenõudlik. Taimede istutuskaugus seinast peaks olema vähemalt 0,3 m , vahekaugus taimede vahel 1-1,5 m. Üks viinapuu vajab minimaalselt 1-2 m2 kasvupinda.

Sobivaim istutusaeg on mai - juuni. Kottides olevaid taimi vôib istutada igal ajal. 

Istutusauk tuleb kaevata 50x50x50 cm. Istutusaugu pôhja panna head kompostmulda vôi kôdusônnikut. Taimed istutada koos mullapalliga (noor juur on habras) 5-8 cm sügavamale nii, et 1-2 punga jääks mulla alla. Esimesel kasvuaastal ei ole soovitav tugevasti väetada. Soodustamaks võrse valmimist tuleb augusti alguses kärpida väädi latv (10-15cm).

Katmine ja talvitamine

 Maalehega koostöös valminud video viinapuude talvitamisest leiate siit.

Viinapuude katmise õpetuse leiab ka Nurgakivi saates, mis oli eetris 13. 11.2010 (11 osa 2 hooaeg)

Oktoobris, mõni nädal peale tugevamaid öökülmi, mis võttis viinapuude lehed, tuleb teha tagasilõikus. Lõikuse viise on palju erinevaid, aga algajale aednikule soovitame kõige lihtsamat.

Praktikas:

 Ühele viinapuule peaks jääma 3-4 hästi puitunud 1,5-2 meetrist vääti. Nendelt väätidelt tulevad külgharud lõigata tagasi peale esimest punga.  Puitumist on kerge ära tunda, katsudes palja käega vääte. Puitumata väädid tunduvad külmad, puitunud aga soojad.  Igal sügisel võivad jääda järgi samad väädid.

 Talvitumiseks jäetud väädid painutada maapinnale

 ja katta kuuseokste, mulla, kuiva turba või puulehtedega.

 Peale asetada kile vôi tôrvapapp. Esimeseks kasvuaastaks võib viinapuu istutada ka suuremasse potti ja talvitada ta keldris. Seejärel istutada õigesse kohta.

Kevadel maa sulades eemaldada taimelt kate ja toestada. Viinapuu noored võrsed on külmaõrnad,  

seepärast katta nad öökülma ohu puhul kattelooriga. 

Kui tekkib siiski öökülma kahjustus, siis tuleb lihtsalt oodata ja tärkavad uued uinuvad pungad. Saak sellel aastal jääb küll väiksemaks, aga taim ei hukku.

Vältige kevadist vanade varte lõikamist. Värsketest lõikehaavadest tekkiv tugev mahlajooks, mida ei ole võimalik peatada.

            Kolmandal kasvuaastal on oodata esimest saaki. Kui marjakobarad on ilmunud nähtavale, tuleb murdmisega eemaldada viljakandvate võrsete ladvad, jättes 1-2 lehte peale viljakobarat. Samuti eemaldada kõik peened ja viljatud võrsed. Murdmist tuleb korrata suve jooksul. 

Mais-juunis hakkavad viinapuud õitsema. Õitsema hakates viskab õis oma õielehed maha ja paljastuvad tolmukad ja emakas.

Sortide 'Madeleine Angevine' ja 'Guna' õisikuid on soovitav väiksemates kasvuhoonetes õitsemise ajal raputada. Nii tolmnevad nad paremini ning saak tuleb ilusam. Saak hakkab valmima olenevalt aastast ja sordist augusti algusest. Viinapuu põõsas tuleks hoida kobarate ümbruses võimalikult hõre, kuna tihedas lehestikus tuleb kergemini marjadele hallitus. Viinamarjakobarad saavutavad küpsuse alles 2-3 nädala pärast peale värvumist. Hilisemad sordid valmivad septembri lõpus ja ka oktoobris. 

Nende vilju saab süüa ka peale lehtede langemist oktoobris -novembris.

 Fotod viinapuu sortidest leiate Viinamarja galeriist

Igal augustil korraldame viinamarjade näituse Tallinna Botaanikaaias.

Näitus lõppeb degustatsiooniga.

Viinapuude sordikirjeldused

         Meie viinapuu sortide põhikollektsioon asub suures kütteta kilekasvuhoones. Seal on hea talvituda sortidel, mille iseloomu me enne ei tea. Kui sort on igati heade omadustega: külmataluvus, vastupidavus haigustele, varajane marjade valmimine, võrsete hea korgistumine, siis me ka paljundame ja turustame neid.

Igal põõsal jätame oksa või kaks üles, katteta, et teada saada nende külmataluvust. Oksad oleme märgistanud igal aastal, seega järjepidevus.

 

Tugevamad sordid, mis sobivad ka Põhja- Eestis sooja seina ääres ja külmas kasvuhoones kasvatamiseks.

                        

Alfa        Mari keskmine 2-3g, sinine, hapukas. Peale öökülmi magusam. Tari  80-150g. Veiniks, kompotiks ja mahlaks hea mari. Hiline, aga talvekindel, -40 C! Hea saagiga.

 

Pine Lake   (ES 9-7-48)    Mari sinine, keskmine 3g , maitse meenutab mustikat, mahlane. Marjatari kuni 150 g. Varase valmimisajaga. Väga saagikas. Põõsas tugeva kasvuga. Puitub hästi.  Talvekindel  -30 C.  Sobib hästi veiniks ja lauamarjaks.  E. Swenson  Kanada.

 

 

Guna     Mari roosakaspunane, keskmisest suurem 3-5g , hea maitsega. Marjakest võib lõheneda, kui on mingi kasvuhäire. Sageli on marjatarjas viljastumata marja algeid, vajab õitsemise ajal raputamist, et õietolm sattuks emakale. Tolmukad hoiavad emakast eemale. Avamaal või seina ääres tolmleb tuulega hästi. Marjatari 100-250g.   Põõsas jõulise kasvuga. Talvitub väga  hästi, -30 C.  Läti    Sukatniek   1959.

 

Krasavets  (CGL-24)   Mari roosakaspunane, maitsev. Söödav juba augustis ja mari säilib hästi põõsal hilis-sügiseni. Mari keskmise valmimisajaga ja 3-4g raske. Tari 200-300g. Saagikas. Võrsed valmivad hästi, talvitub hästi, -23.  Vene sort  A. Kuzmin

Kuzminski Sinii  (  CGL 2–05–43 )   Mari keskmine 2-5g, sinine, valminuna punase mahlaga, hea magusa maitsega. Mahlane. Marjakest on õhuke.Varase valmimisajaga, august. Tari 100-200g.  Võrsed valmivad hästi, saagikas. Talvitub hästi ka katmatult,-30.  Mitšurinsk  A.Kuzmin

 

 

Sirvinta    Mari keskmise suurusega 4g, punakas lilla. Valmib septembri keskel, kerge labruska maitse. Mari söödav ka siis kui ei ole saavutanud täit küpsust.  Marjatari  keskmine 100-200 g. Võrsed puituvad hästi ja talvitub hästi,          -25 C. Leedu A.Gailjunas

 

 

Somerset Seedless (ES 12-7-98)   Mari roosakaspunane, keskmisest veidi väiksem 2g, hea maitsega. Kõlujad seemned. Tari 100g. Keskmise valmimisajaga, august-septembri algus. Marjad püsivad kaua põõsal hilis-sügiseni, tavaliselt süüakse enne ära. Võrsed puituvad hästi. Talvitub hästi, -25C. Kerge kate.  Elmar Swenson   Kanada .

 

 

 

Sukribe      Mari keskmine 4-5g , kollakasroheline, maitsvalt vürtsikas labruska maitse. Tari keskmine 200-250g. Keskvalmiv. Võrsed puituvad hästi. Talvekindel, -26-5-30 C. Hea laua- ja veinimari.  P.Sukatniek  1959, Läti.

 

 

Summersweet    (ES 5-4-35)    Mari sinine, keskmise suurusega 2-4g, magus, mahlane. Tari 150-200g.Keskmise valmimise ajaga. Mari säilib hästi. Kerge kate. Talvitub hästi. Saagikas. E.Swenson  Kanada

 

 

 

Zilga        Mari sinine, keskmise suurusega 3-4g, sültjas. Tari 100-200g. Tarjad seisavad kaua põõsas. Põhja-Eestis avamaa jaoks hiline sort, istutada sooja kohta või kasvuhoonesse. Võrsed puituvad hästi. Talvekindel,  -30 C.  Veiniks, mahlaks ja lauamari. P. Sukatniek  1964   Läti

 

Sordid, mis vajaks kerget katet talveks:

 

Adalmina  (ES 6-16-30)  Mari roheline, keskmine 3-4g, magus. Marjatari  säilib hästi põõsal, keskmise suurusega. Keskmise valmimisajaga. Talvitub hästi, -25 C. Kanada             E. Swenson

 

 

Albo Varheaja    Mari sinine, keskmiselt 3g, magusa maitsega. Marjatari  100–150 g. Valmib septembri alguses. Mõõduka kasvuga. Talvitub hästi, -25 C. Vajab kerget katet.

 

 

Aljośenkin   Viinamari rohekaskollane, keskmine suurus 2-3-5 g, valminult hea magusa maitsega. Marjatarjad väga suured 600-1000g ... . Keskvarane sort. Saagikas. Vajab kerget talvekatet,    -20 C.  Vene sort  Volgograd

 

 

Arkadia (Nastja) Mari roheline südajasovaalne (28 x 23 mm), magus, kerge muskaat maitse. Suur mari 6-10 g. Valmib septembris. Marjatari  suur 400g-1 kg . Saagikas ja vajab kerget katet, -20 C. Ukraina,  Odessa.

 

 

Belaja Rannaja      Keskmise valmimisajaga.  Viinamari roheline, keskmine 6-7g, hea maitse. Marjatari  piklik 400-500g.

Keskmine kasv, Võrse puitub hästi. Viinapuu talvitub hästi -26C.  Venemaa

 

 

Bianca   Mari roheline, keskmise suurusega 3g. Marjatari  100-150 g. Valmib septembris. Võrsed puituvad hästi. Talvitub hästi kerge kattega, -23-26 C. Nii söögiks kui mahlaks. Ungari.

Nõutud veinisort.

Don Muscat    Mari keskmine 3-4g, sinine, hea kerge muskaadi maitse. Marjakest õrn. Marjatari suur 200-500g ja tihe. Keskmise valmimisajaga, august-september. Saagikas. Talvitub hästi. Keskmise kasvuga.Vajab kerget talvekatet. Instit. J.I. Potapenko. Venemaa  Rostov

Golubena Nou   (Zolotinka, Zjoltõi Novõi)      Viinamari kollakasroheline, kaal 6-8g, kerge muskaadi maitse, lihakas. Tari 400-700g. Keskmise valmimisajaga sort, septembri algus. Vastupidav haigustele. Tugeva kasvuga. Vajab kerget talvekatet -25C.  Venemaa  Inst. J.I.Potapenko

 

 

 

Hasaine Sladki   (e. Varajane Sinine, Eestis leviv nimi,   Hasansky Sladky; Hasan (Xasan) Sweet;  Baltica; Kazański Słodki )

Tari  100-150 g. Mari keskmine 2-3g , sinine, hapukasmagus. Marjatari  hõre Varane sort.  Hea veini-, laua- ja mahlamari. Vajab kerget katet, kuna alati võrsed ei taha puituda hästi ja seega tükib halvasti talvituma Põhja-Eestis. Vene sort.

Jalta 343         Viinamari roheline,1-3-5g, magus. Tari 100-250g. Sort vajab õitsemisel raputamist, et tolmleks. Tarjas segi suured ja väiksed marjad. Väikesed magusamad.  Varane sort. Vajab kerget talvekatet.  Päritolu teadmata.

 

 

Jubilei Novgoroda    Mari keskmine, 3-4g, omapärase labruska maitsega, valminult magusad, sültjad . Tari  300g. Keskmise valmimisajaga sort.  Vajab kerget talvekatet, -20C. Nii laua- kui veinimari.  Vene,  Mitšurinsk  1937a.  A.Kuzmin.

 

 

Juodupe    Mari sinine meeldiva maitsega, magus, 3-4g. Marjatari 100-150g. Marjad taluvad hästi transporti. Võrsed puituvad hästi. Tugeva kasvuga, talvitub hästi, -25 C. Varane sort. Mahla-, söögi- ja veinimari. Vastupidav haigustele. Leedu A. Gailjunas.

 

 

Kodrjanka         Viinamari lillakas-sinine, piklik 31x19 mm, 6-8g, magus. Tarja kaal 400-800g.  Keskmise valmimisajaga sort. Keskmise kasvuga . Vajab kerget katet talveks, -22C. Mari säilib kaua, talub transporti.  Saagikas. Tugeva kasvuga.  Moldaavia.

 

 

Korinka Russkaja    Marjad kollakasrohelised, väikesed 1g (herned), väga magusad, seemneteta. Tarjad 50-150g. Esimesed viinamarjad aias varasuselt. Võrsed puituvad hästi. Talvitub hästi, -25C, kerge katte all.  Vene  A.Kuzmin.

 

 

Koroleva Pariža     Viinamari on kollakasroheline 10 g, söödav  augusti lõpust alates. Kerge muskaat maitse. Tari 600-800g. Viinapuu on keskmise kasvuga. Saagikas.  Talvitub hästi, kerge katte all, -24C. Saagikas.

Kosmonavt        Mari sinine, keskmine 3-4g , hea maitse. Marjakest õrn. Tihe marjakobar, 200g.  Keskmise valmimisajaga, söödav augustist alates.  Talvitub hästi. Saagikas.

 

 

 

 

 

Läti 1-2-6  ( Petersons 1-2-6, Läti varajane )    Viinamari roheline, mahlane, keskmise suurusega 2-3g, meeldiva maitsega. Tari keskmine 200-300g. Varasem sort. Vajab kerget katet talveks. Talvitub hästi -25 C. Saagikas. Õitseks või sügiseni, ennakvõrsed koos uute marjatarjadega ära murda, sest marjad ei jõua valmida sügiseks.  Läti,  E. Petersons.

 

 

Madaleine Angevine    Mari on keskmine 1-5g , meeldiva maitsega, rohekaskollane. Marjatarjas on ka väikseid marju, mis on väga magusad, seemneteta. Tari 200 g. Õitsemise ajal vajab tolmeldamist  või  raputamist. Õie ehitusest tingitult õietolm ei sattu emakale.     Varane sort. Talvitub hästi kerge katte all.  1857a. Prantsuse sort.

 

 

Madeleine Royal    Lätist  Saadud Lätist. Terveleheline. Õige sort on lõhisleheline.     Viinamari on roheline, suur 4-9g, magus. Tari suur 300-500… g. Mari valmib septembris, säilib hästi. Viinapuu on tugeva kasvuga.  Kerge kate, talvitub hästi. On tinglik nimetus.  

 

 

Madeleine Royal     Mari roheline, keskmine 3-5g, hea maitsega. Marjatari tihe, keskmine 200-300g . Lõhisleht. Hiline sort, mitte avamaale. Viinapuu talvitub hästi kerge katte all.  Lõhisleheline sort.  Prantsusmaa  Robert Moreau   1851a.

 

 

 

Matjaš Janoš (Matjaš, …)    Viinamari on keskmise suurusega ja suurem  3-6 g, lillakassinine, väga hea maitsega, muskaat. Tari 500...g. Vajab küttega kasvuhoonet Põhja-Eestis. Valmib septembri alul. Kerge talvekate, -22-25C. Ungari aretaja Matjas Janoš auks nimetatud.

 

 

Nadežda AZOC      Viinamari on tumesinine, suur 5-11g, kergelt ovaalne 27x23 mm või ümar (tolmlemata õis). Tari suur 500-800 g. Võrsed puituvad keskmiselt, hea kasv.  Viinamari valmib septembri keskel, säilib põõsal hästi. Põõsas keskmise kasvuga.  Vajab talvekatet -20C. Instituut AZOC  Anapa  Vene.

 

 

 

Olga  (e. Krasa Severa )   Viinamarjad suured 4-5g, kaua hapud, Valminuna magusad ja mahlased. Vajab sooja marjade valmimiseks rohkem. Kütteta kasvuhoonesse. Keskmise valmimisajaga. Suur hõre marjatari 300-500g. Tugeva kasvuga. Talvitub hästi, -23. Kerge talvekate. Mitšurinsk .

 

 

 

Pleven Ustoitšivõi   ( V 25/20, Augustin. Fenomen )           Mari kollakasroheline,   kergelt ovaalne  27x22 mm, kaal 5-6 g. Harmooniline maitse. Tari 400g - 1kg. Valmib augustis-septembris. Viinapuu on tugeva kasvuga. Talvitub hästi          -24C, kerge kate. Saagikas, mari säilib kaua põõsas. Vastupidav haigustele, transpordile. Bulgaria.  

 

 

Podarok Žaporožju  ( FVC -3-3).   Mari roheline, suur 10-12g, ovaalne (33x25 mm), magus. Tari suur 400-900g. Külmkasvuhoone sort, kuna valmib septembris, hiline sort. Saagirikas. Viinapuul on tugev kasv. Vajab kerget talvekatet, -24 C.  Ukraina  Žaporožje.

 

 

Price     Mari sinine, keskmine 3-5g, magus, mahlane, kerge labruska  maitse. Tari 150-250g. Talvitub hästi, kerge katte all,  -25 C. Keskmise valmimisajaga, august-september. Põhja-Eestis eelistada kasvuhoonet, seinaäärt.  USA

 

 

Red Swenson   (Elmer, ES 439m, Swenson Red)   Mari keskmine 4-5g, punakaslilla. Labruska maitse. Tari keskmine 150-200g, pikk kobar. Viinamari säilib hästi. Hiline sort, kasvuhoonesse. Valmib septembris. Põõsas tugeva kasvuga, vajab kerget katet talveks,   -22C.  Kanada    E. Swenson

 

 

Riparia Hybrid     Mari on sinine,  kaal 3g, meeldiva maitsega. Tari 100g. Viinamari valmib septembri lõpul. Külmakindel, talvitub katmatult.  Mahlaks, veiniks.  Puitub hästi. Mari säilib hästi.  Kõlbab ka pookealuseks.

 

 

Rondo  (GM 6494/5)    Mari sinine 3-5g, magus, punane mahl. Tari 150-250g, tihe. Valmib augusti lõpus. Väga saagikas. Viinapuu talvitub kerge katte all hästi ja soodsal talvel ka katteta. -25C. Puitub hästi.

Hea laua ja veinimari. Saksamaa-Tsehhi.

 

 

Russkii Violetovõi         Mari roosakas violett, keskmine 4g, magus. Tari 400 g. Varane sort, august. Keskmise kasvuga. Kerge talvekate, -24C. Vene,     Instituut  I.V.Mitšurinskii

 

 

Rusven      Mari roheline, suur 5-10g, keskmine maitse, õrna kestaga. Vajab ühtlast agrotehnikat, et marjakest ei lõheneks.  Keskmise valmimisajaga. Suured marjatarjad 300-1000 g. Talvitub hästi kerge katte all, -25C ja annab hea saagi. Vene ja Ungari koostöö.

 

 

Sabrevois   (ES 2-1-9, Sabrevei)  Mari tumesinine, keskmine 3g, magus. Tari 150g. Võrsed puituvad hästi ja vastupidav talvele -30C,  haigustele. Hilisem sort.  Veini (puuviljalõhnaline) ja mahlamarjaks. Kanada  E.Swenson

 

 

Silva     Mari sinakaspunane, keskmise suurusega 3-4g.  Tari keskmine 200g.  Marja valmivad septembris ja säilivad põõsal hästi. Võrsed korgistuvad hästi, seega talvitub hästi. Saksamaa  ??

 

 

 

Severnõi Rannii      Mari kollakasroheline, keskmise suurusega  3-4g, magusad, mahlased, väike seeme.  Tari hõre, 200g. Laua- ja mahlamari. Talvitub hästi -23-26C. Keskmise valmimisajaga, septembri algus. Mitsurinsk  V. Sergejeva

 

 

Skujina 675  (Moskovskii Ustoitšivõi, Скуиня 675)    Mari roheline 3g, muskaadimaitseline, magus.  Tari 50-100g. Väga saagikas.  Mari valmib septembris, 130 päeva õitsemisest.  Võrsed puituvad hästi, Talvitub hästi, kerge kate talveks.  Talub -25-30C.  Mari ei talu niiskust kasvuhoones.                    Moskva     K.A.Timirjaseva Instituut

 

 

 

Spulga        Mari on violettpunane, kergelt ovaalne 26x24 mm, muskaat maitse. Tari 300-600g. Varasem sort, august-septembri algul. Talvitub hästi ja vastupidav. Päritolu ei tea.

 

 

Triumph      Marjad rohelised, keskmisest veidi väiksemad 2-3g, magusad, mahlased. Tari 100-150g. Varane sort. Saagikas. Võrsed puituvad hästi. Talvitub hästi.

 

 

 

 

Varane magus       On tinglik nimi. Mari rohekaskollane, magus, keskmise suurusega 3-5g. Tari 200-250g. Saagikas. Varane sort. Puitub hästi.  Talvitub hästi. Päritolu teadmata.

 

 

Veina      Mari kollakasroheline, keskmine 3-4g, magus, mahlane. Marjatari keskmine 200-300 g, hõre. Valmib augustis või septembri algul. Talvitub hästi -25C. Läti  P. Sukatniek

 

White Swenson     ( ES 6-1-43 )   Mari roheline, keskmine 3-4g, magus muskaat maitse. Tari  200g, hõre, säilib põõsal hästi, külmadeni.  Hiline sort, septembri keskel valmib sooja suvega kasvuhoones. Talvitub hästi  -25C.  Valge vein ja mahl. E.Swenson   Kanada.

 

 

Tugevamat talvekatet  ja kasvuhoonet vajavad sordid:

 

 

Black Hamburg ( Frankenthaler )    Mari suur, sinine, hea maitse. Suur marjatari . Hiline.  Vajab kasvuhoonet. Võrsed puituvad kehvalt, Põhja-Eestis külmaõrn. -15-18C.

 

 

Dušanbee      Tinglik nimi, saadud Dusanbeest, (esivanemad Black Hamburgi x Damskie Paltsõ ristand ). Mari keskmine, kui tolmleb ära on mari suur. Sinine, maitsev. Marjatari  suur 1-1,5... kg ja vahel 50 cm pikk.  Hiline. Vajaks küttega kasvuhoonet või Lõuna – Eestis kasvuhoones sooja kohta. Vajab talvekatet.

 

 

Victoria         Mari  vaarikapunane, kergelt ovaalne ( 27x22 mm ), 6-7g. Vajab tolmeldamist või raputamist. Tarja kaal 500-700g. Keskmise valmimisajaga.  Vajab kerget talvekatet -25-28C. Instituut Potapenko nimeline. Venemaa.

 

 

Jokke     Mari roheline, keskmine. Suur marjatari .  Hiline Põhja–Eesti jaoks. Talvitub hästi.

 

 

217-40-3-1    ( esivanemad Tur Heierdal x Aelita ) Mari on pruunikasviolett. Kergelt ovaalne 25x23mm,  6-7(...15)g; magus.   Tari 250-1000g. Hiline sort. Septembri lõpus valmib kütteta kasvuhoones Põhja-Eestis. Tugev kasv.  Vajab talvekatet. Haigustele vastupidav.

 

 

Agat Donskoi   ( VITJAS )    Mari tumesinine, kergelt ovaalne, kaalub 5g.  Tari 400-600g, tihe.  Mari valmib septembris.  Saagikas.  Vajab kerget talvekatet -25C.   Nii laua- kui veinimari. Võrsed korgistuvad hästi.  Venemaa  Instituut J.I. Potapenko.

 

 

Sverhrannii Bessemjannõi     Mari roheline, piklik ( 10x14mm), kaal 2-3g,  magusad ja seemnetud. Tari 100-400g. Võrsed korgistuvad halvasti. Vajab talvekatet, kasvuhoonesse.  

Ukraina  Magaratš.

 

 

Arotšnõi   (Družba Rozovaja, Tsvetnoi)    Mari roheline, roosakaspunase  tooniga, ovaalne-piklik  25x18 mm, 6-7g. Harmooniline  hea maitse.  Tarja kaal 400-600g. Hilisem sort, valmib  septembris, kasvuhoonesse. Vajab talvekatet  -25 C. Venemaa  Inst J.I.Potapenko.

 

 

 

 

 

Mida kauem on marjad põõsal, seda magusamaks marjad lähevad, aga sordiomadustelt hapu sort jääb hapuks. Osa sorte on söödavad juba enne täielikku värvumist. Õige marja maitse saabub alles kahe nädala pärast peale marja värvumist.

 

Kobara suurus sõltub agrotehnikast ( kuidas on väetatud ja hooldatud) , kuid ei ületa sordile omaseid piire.

 

Marjade lõhenemised  tekivad taime kasvuhäiretest, kui tekib kasvuseisak( kuivus, kuumus jne), marjakest puitub ära ja kui kasvutingimused paranevad,  hakkab marja sisu kasvama, aga kest enam ei kasva ja lõhkeb. Siis on herilased kallal.

 

Kõik taimehaigused ja kahjurid  vajavad arenguks soodsaid tingimusi. Kui tingimused on neile head hakkavad paljunema. Kui agrotehnika saab korda on taim terve ja ei haigestu nii kergelt.  

 

Kui võrsed ei taha korgistuda hästi ärge enam septembrist alates kastke. Esimese aasta võrseid soovitame talveks katta kõikidel sortidel.

 

Sorte on veelgi, kuid on vaja neid katsetada.

Enne kui ostate või tellite postiteel istiku kirjeldage kohta, kuhu istutate, kus elate. Siis oskab müüa soovitada õiget sorti, mis peaks vastu ja annaks saaki.

Tagasi avalehele