Kõik sai alguse 2018. aasta kevadel, kui tuli PRIA poolt positiivne vastus 'Väikepõllumajandustootja toetuse' taotlusele. Kuna taimede müügihooaeg oli täies jõus, siis pidi kasvuhoone plaan veidike edasi lükkuma. Esimene füüsiline tegevus õiges suunas algas välja valitud platsi ettevalmistusega oktoobris. Iga unistus tuleb raske tööga välja teenida.

Sügis tuleb viinamarja kasvuhoones alati värvikirev. Oktoobri lõpus alustasime tagasilõikust ning kui lehed olid juba pruunid ja praktiliselt lahti, sai alustada viinamarjade katmisega talveks.

Pimedal ajal sai korralikult ka LED lambid ära testitud. Kaugelt vaadates pimedal ajal helendab kasvuhoone kui valge jaaniuss!

Seni oleme viinapuid katnud turbaga/mullaga. See hõlmab enamasti väikese kraavi kaevamist ja viinapuuokste mahapainutamist ning mullaga katmist. Kevadel vaja jälle põõsad üles kaevata ja toestada.

Kui uue kiletunneli näol endale tööd juurde teeme, siis peame ka mõtlema töö optimeerimise peale. Tahtsime proovida viinapuude katmist pakasekaitse kangaga. Kasutasime nii 200g/ruutmeetrile kui ka 300g/ruutmeetrile kangast, sest parasjagu oli neid müügil.

Toestused said karkassi küljest lahti võetud ning koos taimedega maapinnale pandud. Selleks oli enne vaja muidugi trossid lõdvendada ja lahti võtta. Nagu ikka esimesel korral kõik ei pruugi kohe sujuda. Avastasime, et ühele reale said trossipingutid valesse otsa pandud. Kuid seda on lihtne vahetada.

NB! VÄGA OLULINE! Pakasekaitsekanga alla said pandud meeletu kogus hiirelõkse! Soovitan soojalt Supercat hiirelõkse. K-rauta töötajad küll vaatavad natuke viltu ja tunnevad hiirtele kaasa, kui nii palju neid korraga osta. Kokkuvõtvalt oleme sealt katete alt püüdnud üle 50 hiire! Üle nädala sai lõkse kontrollimas käidud. Mõtle vaid, mis kahju oleks teinud 50 hiirt terve talve 70 viinapuuga!

Üks väike nipp ka Supercat hiirelõksudele. Sööda katet ei ole vaja ära võtta, hiired tulevad ka lõhna peale kohale. Seejuures kestab lõks ka kauem.

Teine väike nipp on hiirelõksud nööriga kinni siduda. Sest isegi ka seljuhul jalutab mõni lõks lihtsalt minema. See-aasta oli lund ka harva, seega ei saanud jälgida, kuhu see lõks siis lõpuks jõudis.

Poest soovitati ka hiirepeleetamiseks masinat/seadet, mis teeb häält ja laineid. Kuid see seadeldis vähemalt minu kehale teeb haiget/ebamugavustunnet.

2020.a alustasime viinapuude lahti võtmisega 4. aprillil. Pakasekangas oli vaja pealt ära võtta ja kokku rullida ning hiirte eest ära peita. Viinapuude toestused üles tõsta ja viinapuud trossidele kinnitada.

Kuna kevad maal on meeletult ilus aeg, siis panen siia palju pilte just sellest ajast. Esimene põnevust/ärevust tekitav hetk oli viinapuude talvitumist kontrollides. Kui palju on hiired kahju teinud? Kui palju pungi on kevadeks säilinud? Ikkagi esimene kord pakasekaitse kangast kasutades.

Õnneks hiirte kahjustusi ei olnud märgata. Leidus kaks viinapuu taime, mille oksad ei talvitunud, kuid juba oli näha maast tulemas uued pungad. Arvatavasti ei olnud varred piisavalt puitunud. Kahjuks jäi küll saak neilt taimedelt tulemata. Talvitumise üle muidu kurta ei saa. Osad augusti lõpus istutatud väiksemad taimed ei pistnud ka punga välja. Lähemal uurimisel selgus, et istutusaugus, taimede all oli suur auk. Nimelt tuleb meil ka muttidega maadelda. Arvatavasti meeldis muttidele augu põhja pandud sõnnikust putukaid süüa ja järgi jäi suur auk. Ei olnud sõnnikust jälge, viinapuust rääkimata. Muttide nahka võib kirjutada umbes 4 viinapuu taime.

Kattelooride all oli rohelistel võrsetel hea kindel olla. Tegelikult ei suutnudki miinus kraadid sel kevadel kasvuhoonesse tungida, katteloorist rääkimata, kuid sellele olid lähedal.

Õitsemine möödus ilusasti. Eriti üllatast meid sort 'Rondo', mille ühe taime peal oli 70 õiekobarat.

August tuli kiiresti ning kobarad hakkasid juba värvuma.

1. aasta saagiga jäime väga rahule. Kokku saime sealt umbes 140 kg. Seda tegelikult praktiliselt ainult äärmiste ridade pealt. Marjade kasutus oli endale söögiks, Viinamarjapäeva näituseks, müügiks ja maitsmiseks, Lillerallil müügiks ja maitsmiseks ning paar korda sai ka Tallinlastele söögiks viidud.

Selle aasta suurim probleem oli kärbestega. Nimelt suvel esines periood, kus korraks läks külmaks ja kohe peale seda uuesti väga soojaks. Selline temperatuuri kõikumine lööb paljud marjad lõhki. Lõhkised marjad hakkavad käärima ja meelitab ligi kärbseid. Teiseks, tuleks tasakaal leida lindudega. Alguses käisid linnud kasvuhoones kärbseid söömas. Kuid kui marjad värvuma hakkasid, siis proovisid ka neid ning hakkas maitsema. Ning madalalt maapinna lähedalt käis keegi teine veel näksimas. Kõige kergem aga siiski tüütu probleem oli seotud poti taimedega. Nimelt maha istutatud viinapuudel on tilkkastmine, kuid potitaimedel keskel oli piserdus. Piserdus oli nii lai, et piserdas ka äärmiste ridade taimede peale. Kuna vesi on meil siin paene, siis tekkisid veeplekid marjadele. See vajas lihtsalt ekstra tööd marjade pesemisel.

Mida proovida järgmisel aastal? Kõigepealt jälgida temperatuuri paremini, selleks on juba paigaltatud kasvuhoonesse temperatuuri andur. Plaan on lisada veel teinegi andur kasvuhoone keskele. Üks uks on juba automaatne, kuid ka teine on plaanis teha automaatseks. Oleme investeerinud ka kärbse püünistesse, katsetame ja vaatame mis toimib. Potitaimed on plaanis edaspidi kasta veevannidega, vältimaks piserdamist.

Kõige esimene ja kõige viimane sort, mida me ise sõime sellest kiletunnelist oli Aljošenkin. Seda sai müüa juba augusti alguses. Aljošenkin kannab võimsalt ning on tugeva kasvuga. Nimelt jõudis Aljošenkin teha läbi kaks õitsemist. Esimesed kobarad olid 1-4 punga peal ja hiljem tulid kobarad ka veel u 8-12 punga juurde, mis said valmis oktoobris.

Klientide lemmikute hulka kuulusid 'Madleine Royale' ja 'Red Swensson'. Esimene neist on ka väga võimsa kasvuga ning oli ka sel aastal väga saagikas. Teise puhul tunnustati mõnusat siidist maitset, kuid kahjuks seda kõigile soovijatele ei jätkunud. Järgnevatel aastatel ootame paremat saaki.

Kuna 2019 aastal istutatud sortidest kandsid vaid pea pooled, siis 2021 on oodata uusi põnevaid sorte müügiks.

Lisaks viinamarja maiastele, leidub meil siin ka mustikasõpru. Kiletunneli kõrvale sai kaevatud 40m vagu ning sisse pandud puhast turvast. Sinna sai istutatud 40 kultuurmustika põõsast. Kõrval on kasvamas vaarikasort 'Polka'. Järgmisel aastal on vaja ka kastmissüsteem tekitada neile.

2021. aasta oli üks väga eriline aasta. Nimelt sündis augustis uus ilmakodanik, 7.põlvkond Roogojal. Tervet 2021. aastat saadab alatoon, et tegime mis jaksasime ja läks nagu läks.

Taimed said katte alt välja võetud 17. aprillil. See oli natuke hilja, sest pungad olid juba natukene välja kasvanud ning pakasekaitsekangast ära võttes sai nii mõnigi ära murtud. Jällegi sai pandud kohe peale pakasekanga eemaldamist ka tavaline katteloor. Mingi miinus käis kevadel kasvuhoones ära, sest katteloori alt välja ulatunud võrsed oli külmanäpistatud. Seda õnneks oli vaid mõnes kohas. Katteloor ei tohi olla ka kohe võrse vastas, sest on oht need ära kõrvetada.

Kevadel sai ka üks suur töö tehtud. Seni oli kasvuhoones täis istutatud 3,5 rida. Nüüd sai kambakesi istutad juurde 1,5 rida ehk ka keskmine rida. Kuna taimed esimesel aastal väga palju pikkust ei vaja, siis saime ka sel aastal keskmisesse vahesse mahutada potitaimed.

2021. aasta on ametlikult 3. aasta esimestena istutatud taimedel ehk esimene ametlik saagi aasta. Ja saagiga võis rahule jääda. Meilt on palju küsitud, kas saaki peaks ka normeerima, enamasti tuleb vastuseks, et ei pea. Selle aasta suur õppetund oli, et liiga ahneks ka ei saa minna. Saak oli suur, aga probleeme tekkis marjade valmimisega. Juhtus, et üks varajasemaid sorte, mis meeletult kandis, sai oodatust palju hiljem valmis.

Kõige saagikamad sordid sel aastal: Anzeelika, Vodograi, Agat Donskoi, Matjas Janoš, Aljošenkin, Somerset seedless, Nadezda Azos. Lemmik sordiks endal sai Anzeelika- säilis hästi, sai ilusti valmis, suured kobarad, mõnus korjata, väga hea maitsega krõmpsuv lauaviinamarja sort.

Taimed said katte alt välja võetud 13. aprillil. Selle kevadine suur tegu oli uue kasvuhoone rajamine. Kuna eelmine kevad sai siia kiletunnelisse istutatud ka 5, keskmine rida, siis sel aastal enam potitaimed ära ei mahtunud. Nende jaoks saigi uus ja palju väiksem kasvuhoone rajatud. Teine suur töö oli uuele istutusreale toestuse paigaldamine.

Selle aasta eesmärgiks oli jälgida, et liiga palju kobaraid ja võrseid ühele taimele ei jääks. Sai tehtud tugevam kevadine lõikus. Ja see oli ka oluline aasta, sest eelmisel aastal istutatud sordid olid kõik uued sordid meie talus. Seega kevadel oli põnev oodata, kas uued sordid kannavad ja kui palju.

Mõned uued sordid kandsid nii palju, et sai vaid ära proovida, mõningaid sai lausa müügiks korjatud, kuid Viinamarjapäeva näitusele jõudsid siiski veel vähesed. Varasematest sortidest üllatas: Prozratsnõi- hiline sort, väga suure marjaga, väga hea maitsega; Golubena Nou maitset väga kiideti, tal on tavaliselt probleem lõhenemisega, aga see aasta suutsin seda kuidagi vältida; Vizantia oma suurte kobaratega ja saagikusega.

Uutest sortidest nii palju, et sain ära proovida umbes 2/3. Nende puhul tekkis seni vaid paaril korral kahtlus, et äkki see sort ei ole seda väärt. Võib öelda, et uute sortide puhul on mul lootused kõrged. Nende seas oli sorte, millel sai juba ühe kobara põhjal öelda, et siit tuleb midagi vinget. Loodame lihtsalt, et neil ka saagikust järgmine aasta oleks.

Roogoja talu on võimalik ka külastada. Rohkem infot siit. Viinamarjahuvilistel soovitan külastada meid Viinamarjapäeval. 2024. aasta Viinamarjapäev toimub 7.-8. septembril. Siis saab piiluda nii meie uude kiletunnelisse kui ka läbi jalutada vanemast viinamarja džunglist. Iga aasta teeme ka pika viinamarjade degusteerimise laua, koolituse ja ekskursiooni. Lisaks on võimalik nii viinamarju kui ka viinapuid koju kaasa osta. Sissepääs Viinamarjapäevale on 5€.