Tolleaegse Harju rajoonis endise J. Lauristini nimelise kolhoosi aiandi kasvuhooneid piiravad kolmest küljest väikesed õunaaiad. Need on rajatud aastatel 1961-1974 vabadele maatükkidele. Õunapuud on istutatud põhiliselt vahekaugustega enamasti 3x2 meetrit.
Aretusaeda nr. 1 on istutatud nii vabal tolmlemisel saadud ja kui ka kunstlikul ristamise teel saadud seemikud. Seemikud on saadud 1955 kuni 1963 aasta seemnete külvist. Istutus toimus mitmes järgus, alates 1961. aasta kevadest kuni 1967. aasta kevadeni. Esimestel ridadel toimus esmane viljumine 1964. aastal. Kokku on aias nr. 1 14 x 22 = 300 istutuskohta. Aastate jooksul on osa puid mitmesugustel põhjustel välja läinud või on madala kvaliteediga puid välja prakeeritud.
Aretusaed nr. 2 on rajatud 0,05 hektarisele pinnale aastal 1966, 1967. Seal kasvas esialgselt 896 seemikut.
Nendest seemikpuudest ongi rajatud aretusaed nr. 3, mis paikneb 0,25 hektari suurusel pinnal. Sinna on istutatud 1974. aastal 408 seemikut.
Sort on saadud ‘Tartu roosõuna’ vabatolmlemise seemnest. Alalisele kasvukohale on istutatud 1967. aasta kevadel. Viljus esimest korda 1979. aastal, kohe peale karmi talve (-40 ℃). Aretusnumbriks on 1-10-6.
Vili on ümarkoonusja kujuga, keskmine raskus 80-90 grammi. Põhivärvus on kollakasvalge, see on kaetud täpilise roosaka punaga peaaegu üle vilja. Viljavars on 20-30 mm pikk.
Viljaliha on keskmise tugevusega, roosaka värviga. Maitse on magushapu, väga mahlane, maitsehinne 4+ - 5-. Säilib hästi. Söödav juba varasügisel. Põhja-Eestis vili võib säilida jaanuarini.
Puu on talvekindel, pidas hästi vastu 1978/79 aasta karmile talvele (-40 ℃). Keskmise kasvutugevusega. Saagikus on aastate lõikes olnud keskmine.
Sort on saadud mõisa aiast pärineva sordi ‘Sahvraal’-i vabal tolmlemisel Roogoja koduaias 1958 aastal. Algpuu on istutatud alalisele kasvukohale 1962 aasta kevadel, aretusnumbri all 1-3-9 all. Esimene viljumine toimus 1965. aastal.
Vili on keskmise suurusega, 60-100g, maksimaalne kaal 120 g. Keskmise vilja pikki läbimõõt on 50 mm, risti läbimõõt 60mm, viljavars 14-20 mm. Kujult on vili peaaegu ümmargune või veidi lapik. Vilja üheks sorditunnuseks on pikilõikes ükspool teisest veidi pikem. Põhivärvus on vahakollane, mis on enamusel viljadel kaetud üle poole viljast tugeva triibulise roosaka kattepunaga. Viljad on väga värvilised, mis muudab nad välimuselt eriti meeldivaks.
Viljaliha on keskmise tugevusega ja mahlakusega, meeldiva magushapu maitsega, millel on omapärane meeldiv kõrvalmaitse. Maitsehinne on aastate keskmisena olnud 4 - 5-. Viljad säilivad jaanuarini. Puu on väga jõulise kasvuga, olles samavanuste algpuude hulgas kõige suurem. Noores eas oli algpuu väga metsiku välimusega. Iga aastaga muutus puu välisilme kultuursemaks.
Puu on tiheda võraga, vajab sagedast harvendamist, kuna suur osa saagist kasvab võra sees jämedatel okstel. Puu on eriti saagikas üle aasta. Talvekindlus on olnud väga hea. 1978/79 aasta karm talv( -40 ℃) ei kahjustanud aasta kasve ega viljapungi.
On saadud ’Paide taliõun’-a vabatolmlemise seemnest. Algpuu kannab aretusnumbrit 3-7-9. Kasvukohale on istutatud mais 1974. aastal.
Vili on kujult lapik-ümar koonusjas. Viljad on suhteliselt suured, keskmine kaal on olnud 110-170 grammi, maksimaalne vili 225 grammi. Välimus meeldiv, põhivärv rohekas kollane, kattevärv triibuline puna pea-aegu üle kogu vilja. Viljavars on 30-40 mm pikk.
Viljaliha on keskmise tugevusega, seemnekambrid kinnised. Maitse on magushapu, maitsehinne 4 – 4+.
Puu on püstja kasvuga, talvekindel, terve. Saagikus keskmine, viljad säilivad veebruarini.
Sort on aretatud Uno Kivistiku poolt. On ’Sõstraroosa’ ja ’Sügisjoonik’-u seemik. Alalisele kasvukohale on istutatud 1974. aastal. Aretusnumbriks on 3-10-31.
Vilja keskmine kaal on 80 grammi, maksimaalne on olnud 107 grammi. Maitse on magushapu, meenutades ’Sügisdesserti’. Maitsehinne on 4+. Säilib kauem.
Viljaliha on mahlane, roosakaspunaste triipudega. Vili säilib detsembrini.
Puu on külmakindel.
Sort on nimetatud Gustav Ernesaks-a 75. aasta juubeli sünnipäeval 12. 12. 1983. aastal.
On aretatud Uno Kivistiku poolt. Sort on saadud 'Antoonovka' vabal tolmlemisel. Algpuu on istutatud alalisele kasvukohale 1967 aastal kevadel. Aretusnumber 1-12-6. Sort köitis tähelepanu 1976. aastal suure saagi, meeldiva välimuse, hea maitse ja hea säilivuse poolest.
Vili on kujult korrapärane, lapik, kantidega. Vilja keskmine kaal on olnud 70-80 grammi, maksimaalne kaal 100 grammi. Keskmisel viljal on pikiläbimõõt 45 mm, ristiläbimõõt 82 mm, varrepikkus 20 mm, vars suhteliselt jäme. Põhivärvus on vahakollane, kattevärvus on meeldiv triip-laikpuna üle poole vilja. Varre õõnsuses. roostelaik.
Vilja liha on tihe ja peeneteraline, keskmise mahlasusega, rohekas-kollakas valge. Maitse algul meeldiv hapu, säilivusel muutub magushapuks. Seemnekambrid poolavatud, seemned väikesed, suhteliselt ümmargused. Maitsehinne 4+ - 5-. Vilja säilivad keldri tingimustes veebruarini.
Puu on jõulise kasvuga, laiuva võraga, tugeva okste kinnitusega. Saagikus on olnud hea, talvekindlus väga hea. Peale 1978/79 aasta karmi talve (-40 ) oli puu täiesti terve ja väga suure saagiga.
Sort on talisort, perspektiivne talvekindluse, maitse, välimuse, saagikuse ja säilivuse osas.
Sort on aretatud Uno Kivistiku poolt. On saadud 'Leedu Pepin'-i vabal tolmlemisel 1956. aastal. Algpuu on istutatud alalisele kasvukohale 1961. aasta kevadel aretusnumbri all 1-1-3. Esmane viljumine toimus 1967. aastal. Puu noores eas, enne viljumist, ründasid teda massiliselt mitmel aastal lehetäid. Erandina teistest kõrval kasvavatest puudest.
Vili on väike, keskmine kaal 50-80 grammi, maksimaalne kaal 110 grammi. Kujult on korrapärane, piklikmunajas, kuni ümar tömpkoonus. Põhivärvus on valkjas vahakollane, mis on sageli kaetud 1/3 kuni ½ vilja ulatuses erksa punase kattevärvusega. Ilus kuju ja värvi kontrast muudavad vilja välimuselt väga meeldivaks. Viljaliha on tihe, peeneteraline, mahlane. Maitse on väga meeldiv magushapu kuni hapumagus. Maitse hinne on 5-. Säilib jaanuari kuuni.
Puu on keskmise kasvutugevusega, laiuva võraga. Oksad on allapoole rippuvad. Puu on varaviljakas ja saagirikas igal aastal. Talvekindlus on väga hea. Peale 1978/79 aasta karmi talve (-40) kandis algpuu rikkalikku saaki.
Sort on aretatud Uno Kivistiku poolt. On saadud ’Punane aniis’-i vabal tolmlemisel saadud seemnete külvist 1960. aastal. Aretusnumber on 1-8-10, kasvukohale on istutatud 1963. aasta kevadel. Sort viljus esmakordselt 1976. aastal.
Vili on alla keskmise, suurusega 60-80 grammi raske. Kujult on piklik-ümar märgatavate kantidega. Põhivärvus on rohekas kollane, mis on kaetud 1/3 vilja ulatuses tugeva kattepunaga, meeldiva välimusega.
Viljaliha on poolkõva, keskmise mahlakusega, seemnekambrid kinnised. Maitse on puhas magus, maitsehinne 4 – 4+. Keldritingimustes viljad säilivad veebruarini.
Puu on tugeva laiuva võraga. Sort on varaviljakas ja saagikas igal aastal. Talvekindlus on hea, 1978/79. aasta karm talv ei kahjustanud aastakasve ega viljapungi. Suvel viljus rikkalik saak.
Sort on aretatud Uno Kivistiku poolt. On saadud ‘Pärnu tuviõun’-a vabatolmlemise seemnest. Algpuu on kohale istutatud 1967. aasta kevadel. Aretusnumber on 1-11-18.
Vili on ümmargune, korrapärase ühtlase kujuga. Kattevärvus on õige õrn punane, põhivärvus valkjaskollane. Viljavars 20-30 mm pikk. Viljaliha pehme, seemnekambrid poolavatud. Maitse on magushapu. Maitsehinne 4 - 4-. Viljad säilivad detsembrini.
Puu on terve, talvekindel, jõulise kasvuga. Saagikus on üle keskmise, vilja ka võra sees.
Aretatud Uno Kivistiku poolt. Sort on saadud 1958. aastal kohapealse päritoluga ‘Roogojaõun'-a ristamisel ‘Borovinka'-ga. Algpuu on istutatud alalisele kasvukohale 1961. aasta kevadel. Tema aretus number on 1-2-3 . Viljus esmakordselt 1966. aastal.
Vilja keskmine suurus 80-90 grammi rasked. Suuremad viljad kuni 150 grammi. Kujult on viljad lameümmargused kuni tömpkoonusjad. Vilja põhivärvus on rohekaskollane, mis on päikesepoolselt küljelt kaetud määrdunud triibulise kattepunaga. Kujult ja välimuselt on viljad meeldivad. Keskmise vilja ristiläbimõõt on 70 mm, pikiläbimõõt 55 mm, viljavars 20-30 mm pikk.
Viljaliha on rohekasvalge, väga tihe ja peeneteraline. Vilja koor on keskmise tugevusega. Maitse on meeldiv magushapu. Maitse hinne on 4 – 4 +. Seemnekambrid on suletud.
Puu on jõulise kasvuga, püramidaalse võra kujuga. Talvekindlus on hea, peale 1978/79 aasta karmi talve ( -40 ) noorel algpuul kahjustusi ei olnud. Viljus suure saagiga.
Sort on aretatud Uno Kivistiku poolt. Õunasordi ’Ontario’ seemik. Alalisele kasvukohale on istutatud 1974. aasta kevadel. Karmile talvele 1978/79 pidas hästi vastu. Esmakordselt viljus 1980. aastal.
Vili on väga meeldiva välimusega, värvunud üle poole viljast punaseks, ümar-koonusjas. Vilja raskus 80-90 grammi. Vili on meeldiva magusa maitsega, meenutab ’Tallinna pirnõun’-a, mahlane. Kärntõvele vastupidav. Säilib novembrini.
Sort on aretatud Uno Kivistiku poolt. On saadud eelnevalt vegetatiivselt lähendatud ‘Roogojaõuna’ risttolmutamisel punase viljalihaga õunasordi ‘Komsomolets' õietolmuga 1959. aastal. Omajuursele ‘Roogojaõun'-a puule on silmatud ‘Komsomolets'-i silm. Nende ühisel õitsemisel on läbiviidud risttolmutamine.
Algpuu on istutatud alalisele kasvukohale 1963. aasta kevadel. Aretus number on 1-5-6. Esimesed 2 vilja olid juba 1967. aastal.
Vili on keskmise suurusega, 70-80 grammi, maksimaalne kaal on 130 grammi. Kuju on koonusjasümar. Keskmise vilja pikiläbimõõt on 60 mm, ristiläbimõõt on 70 mm. Vilja vars on 35 mm. Vili on kaetud tugeva bordoopunase värviga. Viljaliha ja mahl on bordoopunane. Seemned punased. Õied bordoopunased. Viljaliha on pehme, kore, seemnekambrid poolavatud. Maitse on puhas hapu , hinne 3+ - 4- .Viljad on kaetud sinaka vahakorraga, säilivad novembrikuuni.
Puu on keskmise kasvutugevusega, laiuva võraga. Puit ja lehed on punakad. Õied bordoopunased. Puu on iga-aastase saagikusega.
Sort on talvekindel. Peale 1978/79 aasta karmi talve ( -40 ) viljus algpuul rikkalik saak.
Sort on väga mahlane, säilitab oma värvi mahlas, kompotis ja veinis!!
.jpg)
.jpg)
.jpg)
